Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik toetab tippspetsialistide värbamist
Eesti seisab silmitsi n-ö positiivse probleemiga – meil on suur kvalifitseeritud tööjõu puudus. Kehvem lugu oleks, kui meie peamine mure oleks suur tööpuudus, nagu oli vahetult pärast viimase suure majanduskriisi algust 2008. aastal, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi Äripäevas.
Vajadus tippspetsialistide järele on pidevalt kasvav. Kui praegu on tööturul peaaegu iga viies töötaja tippspetsialist, siis tööjõuvajaduse- ja pakkumise prognoosi kohaselt moodustab järgmise kümne aasta kogu tööjõuvajadusest ligi veerandi just vajadus tippspetsialistide järele. Eesti tööturg peaks kaasama kümne aastaga umbes 29 000 tippspetsialisti lisaks.
Praeguseks oleme saavutanud rekordtaseme tööhõivemääras, vaid üksikud riigid maailmas ületavad meie 78 protsenti hõivest tööealisest elanikkonnast. Kuna enamik eestlastest on endale töö leidnud, siis koduõuelt töötajate arvu meil piisavalt kiiresti kasvatada pole võimalik.
Eesti üks kiiremini kasvavaid majandussektoreid on IT-valdkond ning IT-väljaõppega spetsialistide puuduse teeb eriti tuliseks tõsiasi, et ei leidu enam ettevõtet, kes ei vaja oma tiimi IT-ekspertiisi või kes ei telli IT-teenuseid väljastpoolt. Uute IT-haridusega lõpetajate või ümberõppijate arvu kasv aasta jooksul on aga tööandjatele, kes vajavad spetsialiste kohe, liiga aeglane.
Et saavutada soovitud majanduslik kasv, on hakanud Eesti ettevõtted järjest rohkem kaasama eksperte välismaalt. Kõige suurem puudujääk ootab meid järgnevatel aastatel ees prognoosi kohaselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tippspetsialistide puhul, samuti terendavad raskused tehnoloogia tippspetsialistide, arstide jt leidmisel. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse hõlma alla on selle tarbeks loodud Work in Estonia programm.
Abi sinna, kus rohkem vaja
Vaadates riiklike toetuste, käenduste ja teiste finantsinstrumentide jagunemist majandusharude kaupa, ei saa esile tuua ühtegi spetsiifilist sektorit. Küll aga on eelisseisus kõik ettevõtted, kes loovad kõrge lisandväärtusega töökohti ehk töökohti, mis suudavad võimalikult mõistliku ressursikasutuse najal luua maksimaalset väärtust. Võtame viimastel päevadel kõne all olnud Eesti töötleva tööstuse. Seal on kõige valusam murekoht madal tootlikkus. Eesti tööstuse tootlikkus ulatub napilt üle poole ELi keskmisest.
Lihtsustatult on probleemiks see, et töötlev tööstus on tööjõumahukas, mis avaldab kiiresti mõju ka meie tööstussektori rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Seetõttu oleme riigi poolt püüdnud oma abi suunata sinna, kus seda on kõige rohkem tarvis. Tööstuse digitaliseerimine ja automatiseerimine on kapitalimahukas, mistõttu oleme riiklikud toetused suunanud just nende tegevuste hõlbustamiseks. Digiteerimine vähendab tööjõupuudust, sest olemasoleva inimressursiga on võimalik teha ära oluliselt rohkem.
Just töötlevale tööstusele suunatud viimaste toetusmeetmetena oleme turule toomas digiauditi, mis aitab ettevõtetel ekspertide abiga kaardistada võimalused digitaliseerimise ja automatiseerimise abil tootlikkust suurendada. Lisaks tootearendusmeetme, et julgustada Eesti ettevõtteid looma uusi omatooteid ning seeläbi kasvatama oma läbilöögivõimet rahvusvahelisel areenil. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse värbamisosak välisekspertide meelitamiseks on avatud kõigile ettevõtetele, kes soovivad moodsa tehnoloogia kasutuselevõtu kompetentsi oma ettevõttes rakendada.
Programm laieneb teistele valdkondadele
Oma majanduspoliitilistes otsustes peab lisaks arvestama teiste valdkondadega, sh immigratsioonipoliitikaga. 2000 IT-spetsialisti programmi tõime turule hetkel, kui numbriliselt piiramata said Eesti tööturule tulla vaid välismaised IT-eksperdid ja idufirmade töötajad. Alles juuli teises pooles laienes see kõikidele kõrgelt tasustatud spetsialistidele. Seega töötame käsikäes kõikide majandusharudega, küsime nende tagasisidet ja kui 2000 IT-spetsialisti programm osutub edukaks, saame seda laiendada teistele valdkondadele, kus on kiire vajadus kõrgelt tasustatud spetsialistide järele. Mida rohkem on selliseid töötajaid ka tööstussektoris, seda parem kogu Eesti majandusele.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
4
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
6
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Viimased uudised
Ka isad saavad nahutada, et kuhjavad suure osa hoolduskoormusest emade õlgadele
Üritused
Hetkel kuum
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele