Klassikalise töösuhte kõrvale on tänapäeval tekkinud hulgaliselt uusi töövorme ja töösuhted on muutunud mitmekesisemaks, mistõttu töösuhet on üha keerulisem määrata ja märkimisväärne hulk töötegijaid jääb ilma töötamisest tulenevast kaitsest ja sotsiaalkindlustusgarantiidest.
Töötaja õiguslik staatus vajab laiemat mõtestamist
  • Foto: Scanpix/Panthermedia
Arenguseire Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul on töö tegemise korraldus viimastel kümnenditel sedavõrd muutunud, et alluvussuhet ja sellest tulenevat töösuhet on üha keerulisem kindlaks määrata.
„Töölepingu alusel töötaja on nii töösuhte kaudu kui ka sotsiaalkindlustuse mõttes kõige kaitstum töötegija, kuid teistel töötegijatel sellist kaitset tänapäeval ei ole. Eesti tööõiguse mõistes ei ole töötajaks võimalik pidada hulka inimesi, kes teevad tööd näiteks võlaõigusliku lepingu alusel või platvormi vahendusel ning vajavad samuti kaitset ja sotsiaalseid garantiisid, kui selline töötamise viis muutub peamiseks,“ sõnas Vallistu. Võlaõiguslike lepingute alusel töötavate inimeste osakaal Eestis kasvab – kui aastatel 2008-2013 oli neid vaid 3-4% kõikidest töötajatest, siis 2017. aastal oli neid juba 6,4% ehk umbes 35 000 inimest.
Tartu Ülikooli prof Merle Erikson ja dr Annika Rosin Turu Ülikoolist kaardistasid töötegija õigusliku staatuse valikuid Eestis ning analüüsisid Arenguseire Keskuse tellitud uuringu raames, kas teistes riikides kasutusele võetud õiguslikud lahendused võiksid sobida ka Eestile.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele