Birjo Must • 17 september 2018
Jaga lugu:

Paindlikud töösuhted: tööandjad nõuavad, ametiühingud kardavad

Kui tööandjad ütlevad, et muudatusi on vähe ja tehke asi veelgi paindlikumaks, siis ametiühingud kardavad, et teeme liiga palju, rääkis sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlich Äripäeva raadio hommikuprogrammis ministeeriumi ettepanekutest, mis peaks muutma tööõiguse oluliselt paindlikumaks.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Sten Andreas Ehrlichi sõnul on huvi paindlike töövormide seaduse vastu väga suur, kuid enne suuri otsuseid tuleb jõuda kõigi pooltega kokkuleppele.  Foto: Andras Kralla

Sotsiaalministeerium on välja tulnud ettepanekutega, mis peaks muutma töölepinguseaduse praegusest märgatavalt paindlikumaks, et see käiks kaasas tehnoloogia arengu ja inimeste muutuva elustiiliga. Ettepanekuid on laias laastus neli – laiendada tähtajaliste töölepingute kasutusvõimalusi, leppida omavahel kokku miinimum-maksimum töötunde, valida paindlikumalt töötamise aega ja anda kaugtöö korral töökeskkonna eest vastutus rohkem töötajale.

„Me ei taha muuta seadust lihtsalt muutmise pärast. Me näeme ühiskonnas probleemi, et töö olemus on muutunud ja inimesed töötavad teistmoodi, kui nad tegid kümme aastat tagasi. See on tekitanud olukorra, kus inimestel on sageli ebamugav töölepinguid kasutada,“ märkis Ehrlich.

Teiste lepingute arv on teinud suure hüppe

Ta tõi näiteks tähtajalised töölepingud. „Järjest rohkem inimesi töötab sellistel töökohtadel, kus tööaeg on kaks aastat või mõni kuu, samal ajal kui töölepinguseadus lubab inimesel ja tööandjal leppida viie aasta jooksul kokku vaid ühes tähtajalises lepingus,“ rääkis ta.

See on aga Ehrlichi sõnul tekitanud olukorra, kus töölepingute asemel sõlmitakse teisi, näiteks käsundus- või töövõtulepinguid. „Või inimene teeb endale OÜ ja pakub teenust läbi selle. See ei ole aga kellelegi kasulik. Ühelt poolt kaotab tööandja, sest ta peab leidma viisi, kuidas suhe legaliseerida. Teiselt poolt kaotab töötaja garantiid, näiteks pole tal käsunduslepingu korral õigust puhkusele,“ lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi statistika näitab, et käsundus- ja töövõtulepingute sõlmimine on teinud tohutu hüppe – kui 2012. aastal sõlmis neid igal aastal 73 000 inimest, siis tänaseks neid inimesi Ehrlichi kinnitusel umbes 112 000.

Kuula täispikka intervjuud Sten Andreas Ehrlichiga alates 24:37.

Tööandjad tahavad veelgi suuremat paindlikkust

Kuni möödunud nädalani sai sotsiaalministeeriumile esitada väljatöötamiskavatsuse kohta arvamusi.

„Arvamused jagunevad kahte seina. Tööandjad ütlevad, et muudatusi on vähe ja tehke rohkem. Ametiühingud ja töötajad ütlevad, et liiga palju teete,“ märkis Ehrlich.

Laias laastus ütlevad Ehrlichi sõnul tööandjad, et kokku võiks leppida lihtsalt miinimumtunnid ja maksimumtundide arv otsustatakse üheskoos töötajaga. Lisaks soovivad tööandjad, et lepingu sõlmimine ja tööandja poolt ülesütlemine oleks liberaalsem. „Samuti leiavad nad, et kui inimesel on suurem õigus valida ise oma tööaega, peaks tööandjal olema vastutasuks suurem õigus öelda leping üles. Sest iseseisval töötajal on suurem risk oma iseseisvust väärkasutada,“ loetles Ehrlich tööandjate muresid, lisades, et tähtajalist töölepingut tahaksid tööandjad sõlmida veel pikemaks ajaks, kui ettepanekutes märgitud kolm aastat.

Ametiühingud kardavad, et lepinguid hakatakse kuritarvitama

Ehrlichi sõnul leiavad aga ametiühingud, et miinimum-maksimumtundidega töölepinguid on vaja üksikutes sektorites ja vaid hooajalise töö puhul. "Nende hirm on, et tööandjad hakkavad seda õigust vääriti kasutama ja igaüht, kelle koormus kõigub, hakatakse survestama miinimum-maksimumtundidega töölepingut kasutama,“ rääkis asekantsler.

Samamoodi leiavad Ehrlichi sõnul ametiühingud, et inimesi ei tohiks sundida töötama tähtajaliste töölepingute alusel ja et neid võiks sõlmida vaid juhul, kui ametiühingud lepivad selle kollektiivlepinguga kokku.

„Ülejäänud ettepanekute puhul oleme enam-vähem ühel meelel,“ lausus Ehrlich.

Tarvis on poliitilist ja ühiskondlikku konsensust

Millal sellised põhimõttelised muudatused võiksid seadusesse jõuda, pole veel teada.

„Kõik saavad aru, et tegemist on poliitiliselt väga tundliku teemaga. Kui meil oli sotsiaalministeeriumis üritus, kus palusime huvilistel tulla arvamust avaldama, siis tuli kohale üle 80 inimese. Tavaliselt Eestis seadusloome vastu sellist huvi ei tunta,“ märkis Ehrlich.

„Selleks, et edasi minna, peab meil olema poliitiline ja ühiskondlik konsensus. Asi liigub edasi siis, kui tööandjad ja ametiühingud ehk meie sotsiaalpartnerid jõuavad üksmeelele. Sealt edasi tehakse ka poliitiline otsus ära,“ lausus Ehrlich, lubades, et kõikide arvamustega arvestatakse ja neid võib veel esitada.

Sotsiaalministeeriumi esialgsed ettepanekud tööõiguse paindlikumaks muutmiseks:

- Näiteks võiks IKT-põhise kaugtöö korral tööandja tutvustada töötajale kaugtööga seotud ohutegureid ja viise nende leevendamiseks (nt kuidas töötada sülearvutiga). Kohustus ohutegureid maandada (nt asetades kuvari õigele kõrgusele, pidades õigetel hetk puhkepause) jääks töötajale.

- Samuti võiks olla töötajal ja tööandjal võimalik kokku leppida, et töötaja on iseseisva otsustuspädevusega, ehk ta määraks oma tööaja ise. Samas ei vastutaks tööandja töö- ja puhkeaja reeglite järgmise eest (nt kui töötaja soovib töötada öösel või nädalavahetusel, ei peaks tööandja maksma talle selle eest lisatasu).

- Tööandjal ja töötajal võiks olla võimalik leppida kokku tööajas ajavahemikuna. Tööandja peab igal kuul maksma töötasu vähemalt kokkulepitud minimaalsete töötundide eest. Kui töötaja töötab rohkem (kuni 40 tundi nädalas), maksaks tööandja talle vastavalt tehtud töötundide eest, kohaldamata ületunnitöö regulatsiooni. Lisaks on vaja otsustada, millal lubada sellise kokkuleppe sõlmimist.

- Tähtajalise töölepingu regulatsiooni saaks teha paindlikumaks. Täna on võimalik sõlmida tähtajaline tööleping üksnes siis, kui selleks on mõjuv põhjus. Kehtiva õiguse järgi on võimalik sõlmida tähtajaline leping kuni kaks korda järjest. Kui tähtajaline leping sõlmitakse kolmandat korda, muutub see tähtajatuks. Need nõuded saaks kaotada ära ning tähtajalist töölepingut saaks sõlmida piiramatult kolmeaastase perioodi jooksul.

Allikas: sotsiaalministeerium

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee