Üle kolmandiku ettevõtteid Eestis pakub oma töötajatele tervist edendavaid toetusi, selgus If Kindlustuse tellitud uuringust.
If Kindlustuse tellitud ja 300 Eesti ettevõtte hulgas tehtud uuringust selgus, et 39% ettevõtetest pakub oma töötajatele tervisega seotud toetusi. Levinuimad toetused on tasustatud haiguspäevad ja ühekordsete meditsiinitoetuste maksmine. Spordiga seotud toetusi võimaldab 12% ettevõtetest.
Eile toimunud If Kindlustuse ja Eesti Personalijuhtimise Ühingu (PARE) ühisel kohtumisel koos mitme Eesti tippettevõtte personalijuhiga tõdeti, et üksnes konkurentsivõimelise palgaga on töötajaid üha keerulisem ettevõttes hoida. Seetõttu pakutakse üha enam motivatsioonipakette, näiteks spordi- ja tervisetoetused.
Tänasel kohtumisel tutvustas If Kindlustus hiljuti turule tulnud töötajatele mõeldud tervisekindlustust, mis on täienduseks riiklikule ravikindlustusele. Eelviidatud uuringust selgus, et 43% Eesti ettevõtetest on huvitatud oma töötajate tervisele suunatud eraravikindlustusest. Suurim huvi selle vastu on hulgi- ja jaekaubanduses tegutsevatel ettevõtetel.
„Tööandjate huvi tervisekindlustuse vastu on tõusuteel. Üks põhjus selleks on meie tööjõuturul toimuv, kus süveneb töökäte puudus. Teine eeldus selleks on aga seadusemuudatus, tänu millele saab alates sellest aastast panustada töötaja tervise edendamisesse kuni 400 eurot aastas ilma täiendava erisoodustusmaksuta,“ kommenteeris If Kindlustuse tervisekindlustuse tootejuht Kairit Luht.
Tema sõnul näevad ettevõtted tervisekindlustuse peamiste kasuteguritena võimalust kasvatada töötajate rahulolu ja ettevõtte mainet.
Luht lisas, et tervisekindlustus aitab vähendada töötajate töövõimetuspäevade arvu, sest tervisemurega saab kiiremini ravile. Ifi tervisekindlustus sisaldab kokku kaheksat raviteenust, kuhu kuuluvad eriarsti vastuvõtt ilma saatekirjata, taastusravi, kiirem haiglaravile pääsemine, retseptiravimite ja prillide kulu, hambaravi, vaktsineerimine.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”