Esimesed sammud meeskonnakoolitust valides

• Mis tüüpi koolitust meie meeskond ootab – kas meelelahutuslikku või pigem analüütilist?

• Mis peaks koolituspäeva lõppedes meie meeskonnas muutuma hakkama?

• Mis tüüpi koolituste läbi meie meeskond kõige paremini areneks?

• Kui suur osa koolitusest võiks moodustada praktiline tegevus ning kui suure teooria?

Seejärel tasub vaadata koolitusturul ringi – meeskonnatöö koolituste pakkujaid on seinast seina ning palju.

On üsna mugavat äraolemist võimaldavaid formaate, millest õppimine nõuab omajagu pingutust. Mõelge enda peale – kui lihtne on istuda kuskil passiivselt ja kuulata kedagi, kes midagi teoreetiliselt räägib. Kõik on justnagu varem kuuldud ja tuttav. Kui palju me sellise koolituspäeva järel midagi enda tegevuses muutma hakkame? Vaevalt, et midagi märkimisväärset. Seetõttu ongi pingutav õppida, sest meid ei tooda mugavustsoonist välja. Aga tõeline areng algab just siis, kui me sealt väljume ja peame midagi teisiti tegema.

On teenusepakkujaid, kes korraldavad väga ekstreemsetes oludes ellujäämiskursusi, pannes osalejate võimed, kannatuse ning oskused tugevasti proovile. Sellistes kriisioludes tulevad kahtlemata välja ka meeskonnaliikmete kõige varjatumad loomuomadused. Kui me igapäevatöös sellistesse ekstreemsustesse aga ei satu, võib juhtuda, et selline tegevus mõjub arendavalt ainult väga tugevatele meeskondadele. Põhjus on lihtne – sest ainult need inimesed, kes on kolleegidena omavahel väga usalduslikus suhtetes, mõistavad teiste käitumist ka siis, kui situatsioonid võivad teravaks minna, oskavad sellistes olukordades õppida, mitte omavahel tülli minna. Tihti mõjuvad ekstreemsed koolitused meeskonnale soovitust vastupidi – ühtse tunde asemel võib jääda domineerivaks pinge ja tunne, et vähemalt mõnda meeskonnaliiget ma edaspidi küll usaldada ei saa.

Tavaliselt arendavadki meedkondi sellised koolitused, mis sisaldavad natuke mugavustsoonist väljumist ja natuke teooriat. Ehk me tuletame meelde teadmisi meeskonnatöö olulistest kohtadest ning siis saame seda praktikas läbi mängulise vormi katsetada. Kui sellele järgneb veel tegevuste analüüs ning seoste loomine igapäevatööga, peaks olema kõik eeldused loodud, et see meeskond muutub tugevamaks ja tegutseb edaspidigi koos ühiste eesmärkide nimel.

Täiskasvanud inimene õpib läbi enda kogemuse ja ise läbitegemise. Seega on mõistlik mõelda, milline praktiline tegevus võiks olla teie meeskonnale parim õppimisviis – kas see on mingi siseruumides läbiviidavate harjutuste kogum, kas see on mingi kompaktne meeskonnamäng või klassikaline meeskonna välitreening, mis koosneb erinevat tüüpi harjutustest? Või meeldib teile enda sisse vaadata, psühholoogiliselt analüüsida meeskonnaliikmeid ja nende rolle? Milline peaks olema teooria osakaal päevast ning kui palju tahame me päriselt tegutseda?

Kui fookus paika seada, on kindlasti lihtsam ka sellel kirjul meeskonnakoolituste pakkujate maastikul orienteeruda.