Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas töötatakse tulevikus?
Süngemad ennustused ähvardavad, et ligi pooled praegustest töökohtadest saavad lähitulevikus automatiseeritud ning tänu tehisintellekti ja robotite arendamisele ootab miljoneid inimesi ees töötus.
Õnneks leidub ka helgemaid stsenaariume. Näiteks maailma suurima rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte Deloitte allüksuse Deloitte Insights tehtud analüüsi järgi tööpuudust karta ei tule. Küll aga peab olema valmis muutusteks. Rutiinsed tööd automatiseeritakse ning inimesed saavad ennast enam rakendada loovust, uuendusi ja probleemidele lahendamist nõudvatel ametikohtadel.
Positiivsest vaatenurgast lähtudes lubab suurem automatiseerimine kujundada töötamist ümber viisil, et inimesed saavad rohkem keskenduda suuremat lisaväärtust ning eneseteostust pakkuvatele ametitele.
Mis muutub?
Deloitte analüütikud ennustavad, et töö tegemine eraldub aina enam töökohast ning töö ja töökoht omakorda ettevõtetest. Heaks näiteks on siin taksondus. Traditsiooniline taksofirma omas masinaparki ja võttis tööle inimesed, kes autosid juhtides inimesi transportisid. Tänapäeval vallutavad turge aga Uber või Taxify, kellel puudub autopark, lepingulised töötajad ja n-ö klassikaline töökoht autojuhtidele. Ettevõte pakub lihtsalt platvormi, mis toob kokku sõidu vajajad ja jagajad.
Muutuseid esile kutsuvad jõud. Töötamise ja tööjõu ümbermõtestamine. Mõju inimestele. Mõju organisatsioonidele. Mõju avalikule sektorile
Selle lähenemise järgi on muutused paratamatud ning töötamise ja töö tegija rolli ümbermõtestamine juba käimas. See mõjutab nii inimesi, kes võiksid oma karjääri planeerimisel olla senisest paindlikumad, kui ka organisatsioone, kes võiksid edu saavutamiseks (või hoidmiseks) värskendada oma ärimudeleid. Riigi osaks jääb toimuvate protsesside toetamine ning reeglite kohandamine.
Mida toob lähitulevik Eestile?
Arenguseire keskuse tellitud ja poliitikauuringute keskuse Praxis elluviidud uuringu andmetel (Eesti tööturg: hetkeolukord ja tulevikuväljavaated, 2018) väheneb 2040. aastaks Eesti rahvaarv 125 000 inimese võrra ehk kuni 1 195 000 inimeseni ning ühes sellega väheneb ka tööealiste inimeste osakaal rahvastikus. Lisaks oleme Eestis mõjutatud ka infotehnoloogia arengust, tarbijakesksest ärist ja rahvusvahelisest tööturust. Seega on muudatused ka meil möödapääsmatud.
Juba praegu on alanud uute töövormide pealetulek. Need on töövormid, mis võimaldavad suuremat paindlikkust töö tegemise aja, koha ja mahu suhtes. Uuringu (Technopolis Groupi ja Tartu Ülikooli analüüsi „Tuleviku töö – uued suunad ja lahendused”, 2017) sõnul on maailm liikumas aina enam projektipõhise ja iseseisvaid lepingupartnereid hõlmava töö suunas, kus on keeruline eristada, kas töö tegija on töötaja või ettevõtja. Neid uusi suundumisi seostatakse ka neljanda tööstusrevolutsiooni (ehk digirevolutsiooni) mõistega.
Näited uutest töövormidest:
- Töötaja jagamine. Töötaja palgatakse ühiselt tööandjate grupi poolt.
Hetkel kuum
- Töökoha/tööaja jagamine. Tööandja võtab konkreetse tööülesande täitmiseks tööle kaks või enam inimest.
- Koostööplatvormi vahendusel tehtav töö. Näiteks sõidujagamise teenus.
Võrgustunud maailmas elamine, mis võimaldab töötegijatel tegutseda paindliku graafiku alusel vabalt valitud paigas, loob eeldused ka uut tüüpi organisatsioonide esile kerkimiseks. Nende töökorralduses on võtmesõnadeks infotehnoloogiad, kaugtöö ning paindlikkus ülesannete täitmisel. Töötajad ei pea elama samas linnas või riigis ning koosolekuteruumi asemel suunatakse ettevõtet projektijuhtimise tarkvara ja videosildade abil. Tavaliselt töötajale tähendab see vähem rutiini ning suuremat vabadust isikliku elu korraldamisel. Miinusena võib sellega kaasas käia projektipõhise elu teatav ebakindlus.
Milline on tööinspektsiooni roll muutuvas maailmas?
Uued töövormid tähendavad ka uusi kokkuleppeid, seadusi ja tingimusi. Mida rohkem kaldutakse harjumuspärastest ning aastatega väljakujunenud töövõtetest ja koostöövormidest eemale, seda rohkem on ka meil uusi väljakutseid. Töötajate ja ka tööandjate suurem vabadus on kindlasti tervitatav, eriti kui sellega kaasneb mõlema osapoole rahulolu. Samas on selliste töösuhete puhul palju keerulisem vastutust määrata, eriti kui puuduvad pretsedendid ja seadused. Samuti võetakse pea igapäevaselt kasutusele uusi tehnoloogiaid, mis lisaks tööprotsesside automatiseerimisele ja lihtsustamisele võivad kaasa tuua täiesti uusi küsimusi.
Heaks näiteks seaduste vajaduspõhisest täiendamisest oleks pakirobotid, mis Tallina tänavatel ringi vuravad. Pakirobot üritab ülekäigurajal teed ületada, autojuhid ei tea aga, kas pakirobotile tuleks teed anda, sest robotliikurid lisati liiklusseadusesse alles 2017. aasta juulis, enamus autojuhid on oma load aga palju varem saanud. On paratamatus, et innovatsioon ning ka õnnetused juhtuvad enne kui vajalikud seadused jõuavad jõustuda.
Kokkuvõttes võib öelda, et traditsiooniline töökeskkond on asendumas infotehnoloogiast kantud mitmekülgsemate lahendustega. Soovime, et Eesti inimesed leiaksid siit ajaga kaasas käivate seaduste pinnalt võimaluse suuremaks vabaduseks ja eneseteostuseks.
Enimloetud
1
Värbajad astusid publiku ette ilma turvavõrguta.
4
Viimased uudised
Mihkel Tammo: suurendage kuuluvustunnet, võimaldage areneda ja ärge olge kõiketeadja!
Värbajad astusid publiku ette ilma turvavõrguta.
Üritused
Hetkel kuum
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele