Kuidas leida lihttööjõudu? 5 viga, mida tootmisettevõtted värbamises teevad
Tootmisettevõtted kurdavad tööjõupuudust ajal, mil tööotsijaid justkui jagub. HR Agentuuri juht Jaanika Tammekänd toob välja viis levinud värbamisviga, mis hoiavad sobivad inimesed ettevõttest eemal – sageli täiesti märkamatult.
Pea 80% töötajatest uurib enne kandideerimist tööandja tausta ning negatiivne info võib huvi lõpetada juba enne, kui CV üldse teele läheb. Palga kõrval otsustab üha enam see, milline ettevõte tegelikult välja paistab.
Tehisaru rakendamise kõige suurem viga pole see, kui võtta AI aeglaselt kasutusele, vaid hoopis sellise toote arendamine, mille tehisintellekt muudab tähtsusetuks või olematuks.
Maailma tööandjad palkavad nelja aasta kiireimas tempos, kuid Euroopa ettevõtted püsivad ettevaatlikud. Eesti tööandjad seisavad silmitsi vastuoluliste signaalidega, mis muudavad värbamise keeruliseks.
Personalijuhtimine liigub lähiajal tehnoloogia abil raporteerimisest prognoosimisele. AI-ga saab näiteks ennustada, kes töötajatest võib poole aasta jooksul lahkuda, kes on läbipõlemise äärel, milline on kõige efektiivsem inimeste kasutus töögraafikus, aga sellega kaasneb ka palju ohte, kirjutab HR-tarkvara Persona juht Sirli Vaher.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.