Pinget ei saa juhitööst eemaldada, kuid seda saab õppida targalt kasutama. Kolm kogenud tippjuhti avavad ukse oma igapäevatöö telgitagustesse, jagades meetodeid, mis aitavad säilitada selget pead ka kõige kriitilisematel hetkedel.
Äripäeva artikkel käsitleb juhtide pingete haldamist ja toimetulekut tööelus, tuues esile kolme juhi mõtted: Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht Indrek Lillemägi, Shate Tantsukooli juht Krõõt Kiveste ja Lunden Food OÜ tegevdirektor Evelin Toomela. Evelin rõhutas oma rolli vahetuse seonduvaid pingeid ja töö ja eraelu tasakaalu olulisust. Indrek leidis, et laseb pingetel mööduda, hoolitsedes oma baastasemel vajaduste eest. Krõõt hindab pinget positiivsena, juhtides töö ja teiste rõõmu. Pingelise olukorra tekkimise puhul peavad nad oluliseks ausat suhtlust, avatud keskkonda ja kohanduvat lähenemist. 27. augustil käsitletakse neid teemasid juhtimiskonverentsil Coaching 2026 Pinge.

- Pelgulinna riigigümnaasiumi koolijuht Indrek Lillemägi, Shate tantsukooli juht Krõõt Kiveste ja Lunden Food OÜ tegevdirektor Evelin Toomela.
- Foto: Tehisaru
Juhtimine on oma olemuselt pidev tasakaalustamine ootuste, vastutuse ja reaalsete ressursside vahel. Kui ruum läheb pingest paksuks, oodatakse just juhilt seda esimest sammu, mis õhu taas puhtaks lööks. Pelgulinna Riigigümnaasiumi koolijuht Indrek Lillemägi, Shate Tantsukooli juht Krõõt Kiveste ja Lunden Food OÜ tegevdirektor Evelin Toomela räägivad ausalt, mis neid 2025. aastal proovile pani ja kuidas nad oma akusid laevad.
Pinge kui kütus ja rollivahetuse varjatud raskus
Aasta 2025 tõi juhtidele erinevaid väljakutseid. Kui Evelin Toomela jaoks peitub pinge sageli sisemistes muutustes, siis Krõõt Kiveste näeb selles eelkõige positiivset edasiviivat jõudu.
„Minu jaoks oli 2025. aastal kõige pingelisem aeg minu enda rolli vahetus ettevõttes,“ tõdeb Evelin Toomela. Ta lisab, et kuigi otsest põhjust muretsemiseks polnud, on teatud soorituspinge paratamatu: „Vastutus kasvab ja ootused on korraga nii endal kui teistel.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Krõõt Kiveste läheneb pingele kui kütusele: „Ma näen pinget üldjuhul alati positiivsena. Selles on peidus potentsiaal ja liikuma panev jõud.“ Tema aasta suurimaks pingutuseks oli uue õppekava loomine, mis pakkus just seda motiveerivat põnevust, milleta ta oma tööd ette ei kujutaks. Indrek Lillemägi jaoks pani aga aasta tähtsündmus – teise lapse sünd – kõik töised pinged perspektiivi, muutes muu teisejärguliseks.
Baasvajadused versus kivikeste kleepimine
Kuidas aga juhid end tühjaks jooksmise eest kaitsevad? Vastustest kumbab läbi kaks suunda: range distsipliin ja loov eneseteostus.
Indrek Lillemägi rõhutab, et mida pingelisem on aeg, seda vähem tohib teha järeleandmisi enesehoolduses. „Püüan järgida reeglit, et mida pingelisem on aeg, seda rohkem pean unele, liikumisele ja toitumisele tähelepanu pöörama,“ ütleb ta. Ta ei ohverda trenniskäimist ka kõige kiirematel aegadel, hoides nõnda oma füüsilised ja sotsiaalsed baasvajadused kontrolli all.
Krõõt Kiveste leiab aga rahu käelises tegevuses, mis pakub kiiret tulemust vastukaaluks pikkadele haridusprotsessidele, ja kirjeldab ehedat vooseisundit: „Kaunistades mõnda kostüümi kivikestega, näen ma tulemust kohe, ning sellesse tegevusse üksi olles täielikult sisse minnes tunnen tõelist vooseisundit. Siis peab lihtsalt panema kella helisema, et ma ei jääks kogu ööks neid kive kleepima.“
Evelin Toomela rõhutab samuti loomise olulisust, olgu selleks kokkamine või maalimine, ning toob välja lugemise võlu: „Imetlen kirjanikke, kes suudavad luua tõeliselt kaasahaaravaid maailmu, kuhu on võimalik oma mõtetega korraks ära kaduda.“
Meeskonna energiasüst: tagasisideküsitlusest tänulikkuse ringideni
Juhtide roll on hoida ka meeskonna energiataset. Toomela usub vahetusse suhtlusse ja siirasse tunnustusse, vältides sisutühja kiitust. „Lihtne “tubli” ei kanna minu jaoks piisavalt tähendust – tunnustus töötab vaid siis, kui see on siiras ja seotud päriselt tehtud tegevusega,“ märgib ta.
Lillemägi kasutab meeskonna kraadimiseks regulaarseid kiireid tagasisideküsitlusi, et teada, kas on hetk „hagu anda“ või hoopis hoogu maha tõmmata, Kiveste aga rõhutab, et juhina on tema vastutus adresseerida õhus olevat pinget kohe, isegi kui see tähendab raskeid vestlusi.
Kiveste jagab ka praktilist nippi eduelamuste analüüsimiseks: „Lihtne on öelda, et see läks nüüd hästi, hea töö! Aga miks läks hästi? Mis on see valem, mida korrata, et see edukus edasi elaks järgmistes ettevõtmistes?“
Hetkel kuum
Kuidas töövaidlust vältida
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui õhk on paks: huumor ja n-ö puusalt laskmine
Kui konflikt on vältimatu ja pinge saavutab haripunkti, on strateegiad selged: avatus, silmavaatamine ja ... huumor.
Evelin Toomela usub, et pinget ei tohi eirata, sest sel on kalduvus eskaleeruda. Sama mõtet toetab ka Indrek Lillemägi, leides, et juht peab sel hetkel näitama oma nägu ja olema olemas: „On väga oluline, et juht näitaks sellistes olukordades initsiatiivi ja oma nägu, oleks olemas, kuulaks ning aitaks olukorda mõtestada.“
Krõõt Kiveste salarelvaks on aga huumor ja enese mitte liiga tõsiselt võtmine. Ta usub, et hea juht julgeb enda üle nalja teha, mis avab tee sisuliste lahendusteni. Samas tunnistab ta ausalt, et kriisihetkedel peab juht säilitama kindlustunde ka siis, kui sisimas valitseb segadus.
„Olen ka mitteametlik Eesti meister puusalt laskmises,“ muigab Kiveste. „Kui rohkem andmeid ega teadmisi parajasti võtta ei ole, siis tuleb lihtsalt vastata küsimusele: ”Aga mida ma otsustaks, kui ma teaks, mida teha?“ ja sealt edasi minna.“
Nende kogemuslugudest saad inspiratsiooni haarata 27. augustil toimuval
juhtimiskonverents Coaching 2026 Pinge, kus kogemuslabori tes uuritakse“superstaaride” juhtimise kunsti ja muudatuste paradoksi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!