Kas harjumused aitavad su edule kaasa või hoopis takistavad sind?

Esiteks – võta paber ja pastakas ja pane kirja oma ühe päeva harjumused. Näiteks: 1. ärkan ja vaatan telefoni; 2. Lähen vannituppa ja käin duši all/pesen hambad; ... 8. Tööle jõudes avan arvuti ja vastan meilidele; 9. Võtan koosolekule kohvi kaasa. Jne.

Teiseks – millist sihti või eesmärki ma silmas pean ehk millega peaksin hakkama harjumusi võrdlema? Harjumused on alati head või halvad millegi suhtes. Mõne jaoks on ka suitsetamine hea harjumus – näiteks kui eesmärk on leida aega iseendale või teha paus tööst (selleks on muidugi ka teisi vahendeid), kuid teise jaoks on suitsetamine halb, sest tema eesmärk on tervislik elu.

Kolmandaks – hinnata lähtuvalt eesmärgist oma harjumusi. Küsi endalt, kas see harjumus aitab kaasa, on neutraalne või takistab sootuks? Kui saad vastuseks, et ei aita kaasa, siis oledki tõenäoliselt leidnud enda jaoks n-ö halva harjumuse.

Harjumused on loomulik ja vältimatu osa elust ja nende tekkimise algne põhjus on, see, et nii on lihtsam elada. Kui tahame neist loobuda või neid muuta, siis see nõuab pingutust ning on seotud riskiga. Emotsionaalselt on lihtsam püsida olemasoleva rutiini juures, isegi kui teame, et see on meile endile kahjulik või destruktiivne.

See on pikem jutt, ent mõned märksõnad alustades elementaarsematest asjadest on: keskendu tegevustele, mitte tulemusele; ära oota müstilist motivatsioonipuhangut; leia mingisugunegi vastus küsimusele – miks ometi ma seda tegema peaks?

Juba 13. märtsil kuuled Juhtimislaboris „Kuidas saavutada vähemaga rohkem?“ pikemalt Raimo Ülavere juhtnööre, kuidas alustada uue eduharjumuse kujundamist. Samuti jagavad väärt nõuandeid koolitajad Eero Sikka, Kristjan Otsmann ja meditsiiniteaduste doktor Jaanus Harro. Vaata lähemalt ja registreeri SIIN.