Autor: Kristiina Palm • 25. märts 2019

Töötukassa igapäevatöö on viia kokku tööandjad ja tööd otsivad inimesed ning pakkuda neile selleks vajalikku nõu ja teenuseid. Ehkki paljudele seostub töötukassa eelkõige töötuskindlustushüvitiste väljamaksmisega, on organisatsioon suunanud üha enam tegevusi ka töökaotuse ennetamisele. Samuti on töötukassa klientideks tööandjad, kes vajavad tuge uute töötajate leidmisel, töökohtade loomisel ja kohandamisel ning majandustegevuse ümberkorraldamisel.

Ka ligi 900 töötajaga töötukassa püüab ajaga sammu pidada. Teisiti ju ei saakski, sest peame ka ise tööandjana olema teistele organisatsioonidele eeskujuks iga oma töötaja väärtustamisel.

Tunne, et oled tõesti meeskonda oodatud

Tegevusvaldkonna laienemine ja teenuste täiendamine on loonud vajaduse mitme uue töökoha järele ka meie organisatsioonis. Püüame hoida põhimõtet, et uue töökoha konkursist teavitame esmalt organisatsiooni sees, et anda oma töötajatele võimalus liikuda vabanenud ametikohale. Samuti on töötukassasse väga tagasi oodatud need, kes on mõneks ajaks perekondlikel põhjustel tööülesannetest puhkuse võtnud.

Soovime, et iga meie töötaja tunneks end uuel ametikohal alustades oodatuna. Sestap oleme igale uuele, aga ka organisatsioonis ametikohta vahetanud töötajale enamasti ette valmistanud põhjaliku sisseelamiskava, et tagada töötaja võimalikult kiire ja efektiivne sulandumine töösse, organisatsiooni ning meeskonda. Personaalses sisseelamiskavas, kus leidub nii kohtumisi uute osakondadega, iseseisvat tutvumistööd kui ka mitmesuguseid sise- ja e-koolitusi, on tegevusi planeeritud vähemalt esimeseks neljaks töönädalaks, uutel töötajatel aga ka katseaja lõpuni.

Meie kogemus näitab, et juhendaja kaasamine aitab ametikohale paremini sisse elada, töötaja tunneb end oma ülesannetes kindlamalt ning juhendaja toel edeneb ka organisatsioonikultuuri (sh kirjutamata reeglite) tajumine ja tundmaõppimine märgatavalt kiiremini. Töötukassas saab iga uus töötaja vähemalt paariks esimeseks kuuks endale majasisese juhendaja. Üldjuhul lepime vähemalt esimeseks kuuks kokku juhendaja ka lapsehoolduspuhkuselt tulnud või asutuse sees eelmisest oluliselt erinevale ametikohale asunud töötajale. Enamasti on juhendajaks kolleeg, kes organisatsiooni ja valdkonda hästi tunneb. Eelkõige annab ta edasi kogemusi ja näpunäiteid oma tööpraktikast. Oleme alustanud ka spetsiaalse juhendamiskoolituse pakkumist töötajatele, kes on andnud nõusoleku kolleege uude ametisse sisseelamisel toetada. Usume, et nii saab kogu protsess veelgi sujuvam.

Uus info, tugi ja tagasiside käsikäes

Meie eesmärk on, et esimene tööpäev uuel ametikohal jääks töötajale meelde positiivselt, ei oleks koormatud ülemäärase infoga ning annaks hea tunde meeskonda sisseelamisel.

Juhendeid, teenuseid, osakondi, protseduure, seadusi jms, mis puudutavad töötukassa tegevusvaldkonda ning millega iga töötaja peab tutvuma, on meie organisatsioonis omajagu ning kogu uut infot korraga edasi anda ei ole kuigi mõttekas. Nii töötaja otsene juht kui ka juhendaja peaksid hoolt kandma selle eest, et uue materjaliga tutvumine toimuks hajutatult, igale töötajale mõistlikus tempos ning et esimestel tööpäevadel oleksid tasakaalus nii kohtumised uute inimestega kui ka iseseisev dokumentide uurimine.

Kõige olulisem on vahetu tagasiside, et võimalikult vara märgata, kui töötajal on raskused sisseelamisel, ning uurida, kas ja millega organisatsioon saaks veel enam toeks olla. Samuti tuleb märgata ja tunnustada töötaja edusamme tema uutes ülesannetes. Töötukassas praktiseerime sisseelamisprogrammi vahevestlusi, kus nii töötajal, tema otsesel juhil kui ka juhendajal on võimalus sisseelamiskava veel kord üle vaadata ning kokku leppida tegevustes, mis organisatsiooni ja ametikohaga kohanemisel enam toetaksid. Üksnes põhjalikust sisseelamiskavast ja määratud juhendajast muidugi ei pruugi piisata, et töösuhted pikaajalisena püsiksid – uue rolliga harjumisel on tähtis iga kolleegi panus, märkamine ja tugi.

Kogemuslugu: Teele esimese töönädala lugu

„Minu esimene tööpäev töötukassas kulges meeldivalt tänu viietärnilisele vastuvõtjale – minu osakonnajuhatajale. Ta jagas infot mõõdukalt, küsis ja märkas, millal ja kuidas ma infot vastu võtan. Samuti olid kõik teised osakonna töötajad ja kontoris kohatud kolleegid sõbralikud ning avatud.

Organisatsioon ja enamik kolleege on mulle täiesti uued, sest tulin üle Innovest karjäärireformi käigus. Kuna töövaldkond on eelmise kogemuse sarnane, on ka tuttavaid nägusid ja võõra inimese tunnet ei tekkinud. Loodan, et ajapikku saan kolleegidega tuttavamaks ja teen hea meelega nendega koostööd.

Osakonnas on mulle määratud juhendaja, kes aitab valdkonnaga seotud infot omandada. Ka sisseelamiskava on kokku lepitud ja osakonnajuhataja tutvustas seda mulle.

Kõik vajalikud dokumendid ja juhised saadeti mulle kohe esimesel päeval meilile. Info hulk muidugi veidi ehmatas, aga lõppkokkuvõttes on hea ja selge ülevaade, mida minult oodatakse. Igal juhul näen, et organisatsioonis uude rolli sisse elavale inimesele on kõik korrad jms hästi kättesaadav. Kindel tugi on individuaalsest juhendamisest ja teadmisest, et toetus jätkub.

Järgmiseks vajan oma lähematelt kolleegidelt sisulist ülevaadet, kes mida teeb, mis täpsemalt on plaanis jne, sest mulle meeldib avatus, kolleegi märkamine, meeskonnatöö ja hea infovahetus.

Olen väga tänulik vastutuleliku suhtumise eest minusse kui kaugtöö tegijasse – olulised koosolekud lepitakse kokku minu kohaloleku päevaks. Nüüd tuleb lihtsalt ajapikku sisse elada ja kaugtööd tehes ennast kursis hoida – selle jaoks on Skype.”

Artikkel ilmus tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu.