Autor: Allikas: www.cvkeskus.ee • 26. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee küsitles kahel populaarseimal karjäärimessil („Intellektika” ja „Võti tulevikku”) ligi tuhandet noort ning uuris, mis tingimustel on nad valmis tööle minema. Üllatusena selgus, et olenemata tööturul levinud arusaamast, ei olegi idufirma kultuur ja kontorivaba tööelu peamised märksõnad, mille järgi noor endale tulevast tööandjat valib.

„Uute põlvkondade tulemine tööturule on muutmas küll töö tegemise viise, kuid värskest uuringust selgus, et ootused tööandjale kattuvad suuresti vanemate põlvkondade omadega – palganumber on ka noorte jaoks kõige määravam tegur töökoha valikul,” kommenteeris uuringut CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Noored soovivad teenida palka, mis tagab hea elukvaliteedi, teha tööd, mis neid kõnetab ja veeta töötunde toredas kollektiivis,” lisas Auväärt.

Tegurid, mis on noortele töökoha valikul määravad

88% noortest pidas head töötasu kõige olulisemaks teguriks oma esimese täistööajaga töökoha valikul. Palganumber oli noortel tööandja valikul koguni kaks korda olulisem, kui võimalus töötada kodukontoris. Palganumbrile järgnes töö sisu ehk noored ootavad, et töö neid kõnetaks, oleks huvitav ja väljakutseid pakkuv. Kolmas kõige levinum tegur tulevase tööandja valikul on tore ja hooliv meeskond – 80% noortest leidis, et hea meeskonnata nad tööle ei läheks.

Uuringust selgus ka tõsiasi, et noored eeldavad küll töö- ja eraelu vahelist tasakaalu, kuid ei oota sinisilmselt fikseerimata tööaega või tööd üksnes kodukontoris. Teisalt tuleb aga esile tõsta, et paindlik töö oli töökoha valikul oluline tegur pisut alla poolte vastanutel. Seega kuigi kodukontori võimalus ei ole esmatähtis, on paindlik tööaeg noori kõnetav tegur, mis võib suurendada rahulolu ja pikendada seeläbi tööstaaži ühe tööandja juures.

Lisaks tõid 76% noortest olulise tegurina välja ka juhtimiskvaliteeti – oodatakse, et juht oleks õiglane ja motiveeriv.

Idufirmad ei kõnetagi

Kõigest 14% noortest sooviks, et nende esimene tööandja oleks mõni kiiresti arenev idufirma. Lisaks pelgavad noored esimese töökohana vastutusrikast tööd ega soovi vastutada suurte asjade eest. Ka võimalus töötada rahvusvahelises meeskonnas ei olnud noortele esmatähtis, seda pidas tööandja valikuil oluliseks üksnes ligi veerand vastanuist.

Kolmandik noortest soovib teenida Eesti keskmisest palgast suuremat töötasu

Noorte palgaootus on varemgi teravalt teemaks olnud. Värskest uuringust selgub, et pilt on kirju, eriti kui võrrelda noormeeste ja neidude ootuste erinevusi. Tuletame esmalt meelde, et 2018. aasta keskmine brutopalk oli Eestis 1310 eurot. Eesti keskmisest palgast väiksema töötasuga oleks küsitluse alusel nõus tööle minema pisut alla poole (44%) vastanud noortest. Keskmisele palgale lähedast tasu soovib saada 21% noortest ja rohkem kui kolmandik tahaks saada suuremat töötasu. Rohkem kui kümnendik (14%) vastanuist tahab teenida juba oma esimesel täistööajaga töökohal enam kui 2000-eurost brutopalka.

Palgaootuste puhul on noorte meeste ja naiste ootuste vahel suur lõhe. Kui 27% naistest ootavad esimeselt täistööajaga ametikohalt vähemalt 1000-eurost brutopalka, siis noormeestest lepiks sellise palgaga vaid 13%. Lisaks sooviks iga viies noormees esimesel täistööajaga kohal teenida koguni 2000-eurost brutopalka – naiste seas oli niivõrd ambitsioonika palgaootusega vastajaid kõigest 9%.

Noorte tööturu ootuste uuring korraldati Eesti suurimatel karjäärimessidel – Tallinnas toimunud „Võti tulevikku 2019” ja Tartus toimunud „Intellektika 2019”. Uuringus osales ligi tuhat noort, kes olid nooremad kui 25 eluaastat.