Konkurents töötajate pärast teravneb veelgi

Peaaegu iga teine (45%) tööandja plaanib värvata töötajaid uutele loodavatele ametikohtadele. Veelgi suurem värbamisvajadus tuleneb töötajate asendamisest – rohkem kui pooled (64%) küsitluses osalenud tööandjad märkisid, et nad kavatsevad võtta tööle uusi töötajaid ära läinud või ajutiselt eemalolevate töötajate asendamiseks.

Tööjõupuudust iseloomustab ka vabade ametikohtade rohkus organisatsioonides – 65% küsitluses osalenutest märkis, et nende organisatsioonis on vabu ametikohti. Rohkem on täitmata ametikohti tööliste ja teenindajate puhul.

Tööjõupuuduse teravnemisele viitab trend, et aasta-aastalt on kasvanud nende tööandjate osatähtsus, kes tunnetavad selgelt tööjõupuudust. Kui 2018. aasta alguses hindas 74% küsitlusele vastanutest, et nende organisatsiooni seisukohalt pole tööturul vajalikke töötajaid piisavalt, siis sellel aastal andis sama hinnangu 78% vastanutest.

Peamised viisid, kuidas tööjõupuudusega toime tullakse, on ilma vajaliku ettevalmistuseta inimeste tööle võtmine ja nende väljakoolitamine (57%) ning põhipalga tõstmine (56%). Samuti on üle pooled (55%) tööandjad panustanud viimase aasta jooksul värbamistegevustesse, sh pööranud suuremat tähelepanu töökuulutuste disainile ja kasutanud rohkem sihtotsingut.

Võrreldes varasemate aastatega on märksa enam neid, kes on kaasanud välistööjõudu ja plaanivad seda teha ka 2019. aastal ning seda rohkem just väljastpoolt Euroopa Liitu.

„Küsitluse tulemused näitavad selgelt, et konkurents töötajate pärast muutub 2019. aastal veelgi teravamaks ning surve välistööjõu kasutamiseks tugevneb. Mõningast leevendust tööjõupuudusele võivad tuua koondamised tegevusaladel, kus ettevõtted ei pea enam palgasurvele vastu ja kolivad Eestist ära. Samas võtab töötajate ümberõpe aega ja töötajate ametite eelistused ei pruugi sobida tööandjate vajadustega,” kommenteeris küsitluse tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

„Kuna uute töötajate leidmine muutub järjest keerulisemaks ja kulukamaks, siis muutub nii tööjõukulude kui ka olemasolevate ning potentsiaalsete töötajate käitumise analüüsimine kriitiliseks eduteguriks konkurentsivõime säilitamisel. Küsitluse tulemused näitavad aga, et ligi pooled (48%) küsitlusele vastanud tööandjad ei olnud värbamistegevuste tõhusust analüüsinud ja 60% ei olnud analüüsinud, kui palju maksab nende organisatsioonile töötaja asendamine,” lisas Kadri Seeder.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt tõstis tööturu trende kommenteerides esile, et selle aasta kahel esimesel kuul on tööandjad avaldanud üle 10% rohkem tööpakkumisi kui aasta tagasi samal perioodil. „Tööandjate värbamisaktiivsus suurendab ka töövõtjate huvi uute tööpakkumiste vastu – Eesti tööportaale on 2019. aasta kahe esimese kuuga külastatud juba üle nelja miljoni korra. Sügisel korraldatud tööturu uuring näitas, et töökohavahetust plaanis lähiajal peaaegu iga neljas töötaja.”

„Näib, et Eesti tööturg on sattunud seni tundmata suunaga muutuste keerisesse, kus töötajate leidmine on keeruline, kuid samal ajal tuleb üha enam pingutada ka olemasolevate töötajate lojaalsena hoidmise nimel. Kuigi olukord tööturul on pingeline, suurenevad päev-päevalt Eesti töötajate valikuvõimalused hea töökoha leidmisel. Teisalt tuleb aga töövõtjatel olla valmis uue tööga kaasnevate uute oskuste ja teadmiste omandamiseks ehk ümberõppeks,” lisas Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuur küsitles tööandjaid märtsis 2019 ja uuringusse andis oma panuse 598 organisatsiooni esindajat. Küsitlusele vastajate seas olid ülekaalus suuremad organisatsioonid, mis on ka tööturul aktiivsemad.