Mida saab ettevõttes teha selleks, et kohandada töökoht sobivaks vähenenud töövõimega inimesele? Oma kogemust jagavad kolm töötajat, kes saavad oma praegusel töökohal suurepäraselt hakkama.
- Kuidas kohandada töökoht vähenenud töövõimega inimesele? Foto: Pixabay
Ratastoolis personalispetsialist aitab värvata vähenenud töövõimega töötajaid
Securitas Eesti AS-i personalitöötaja Margarita Kiisa alustas ettevõttes tööd 2016. aasta sügisel, ent jäi pool aastat hiljem ratastooli. Vähenenud töövõime ei vähendanud aga tema olulisust tööandjale ja panust ettevõtte tegevusse – ettevõtte tehtud kohandused töökeskkonnas on aidanud vajalikku töötajat ametis hoida.
Et Margarita saaks tööl jätkata, tehti ettevõttes mitu muudatust. Nii on Margarital võimalik kasutada töökohale jõudmiseks kiibiga avanevat välisust ja lifti, kuhu mahub kenasti ka ratastooliga. Samuti on tal spetsiaalne reguleeritava kõrgusega laud ja ka kontori köögis on sisseseade kohandatud sobivale kõrgusele. „Mul on tööl olemas absoluutselt kõik samad võimalused, mis on teistel töötajatel,” ütleb Margarita.
Personalijuhi Pille Juhkovi sõnul on aga tänu Margaritale ettevõttesse tööle tulnud mitmeid vähenenud töövõimega inimesi. „Margarita käib värbamisüritustel kaasas ja jagab oma kogemust.”
Kuidas kohandas puiduettevõte töökoha ratastoolis tootmisassistendile?
Õnnetuse tagajärjel ratastooli jäänud, aga varem projektijuhina töötanud Karel Lepik on juba kuus aastat hinnatud töötaja OÜ Puidukoda tootmisassistendina.
„Karel on kolleegina väga positiivne, heatahtlik ja punktuaalne. Temaga pole kunagi olnud probleeme või konflikte, alati on kõik ülesanded korrektselt ja õigeks tähtajaks tehtud,” kiidab ettevõtte tootmisjuht Jürgen Kukk.
Et vajalik töötaja end mugavalt tunneks, lisas ettevõte puldiga avatavad uksed ning laua kõrguse tõstmiseks pandi lauajalgade alla klotsid. „Ei midagi keerulist,” nentis Kukk. Kareli sõnul on talle oluline tunda end kasulikuna.
Kuidas arvestada kontori ja tootmishoone sisustamisel erivajadustega töötajaga?
Tanel Joost on edukas Eesti tööandja, kes juhib ettevõtet Equa, mis toodab vähenenud töövõimega inimestele abivahendeid. Ettevõte sai alguse isiklikust vajadusest – ka Tanel ise vajab ratastooli.
Nimelt selgus 1990. aastatel puudega inimestele abivahendeid laenutavas asutuses töötades, et kõike vajalikku polnud saada. Nii tekkiski idee puuduolevat ise Eestis tootma hakata.
„Töökoha kohandused, mida olen ise pidanud endale tegema, on minimaalsed,” räägib Joost. „Kui tootmis- ja kontorihoonet valisime, siis vaatasin, et kontor oleks tänavaga samal tasapinnal. Tootmishoone ette tegime kaldtee. Tualett on tavapärasest suurem. Muidu on aga kõik nii, nagu peaks nagunii olema, et inimestel oleks ergonoomiline tööasend.”
Vähenenud töövõimega inimeste tarbeks saab kõikvõimalike kohanduste jaoks küsida toetust töötukassalt. Selliseid võimalusi on kasutanud ka Equa, näiteks soetati ühele töötajale elektriliselt muudetava kõrgusega tool ja Joost ise sai ratastooli, mis võimaldab pikkadel päevadel teha tööd püstiasendis.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit
Seotud lood
Statistikaamet viis reservväelaste seas läbi uuringu*, mille tulemusena selgus, et ajateenistuse läbinud meesterahvas teenib mediaanpalgas 207 eurot kuus rohkem kui tema eakaaslane, kes ajateenistust läbinud pole. Aasta lõikes tähendab see seda, et mediaanpalga arvestuses teenib reservväelane 2484 eurot rohkem.
Enimloetud
6
Personalijuht, tea, et ESG järgimine on ettevõtte ellujäämise strateegia tööturul.
Viimased uudised
Paradoksaalselt on just n-ö inimlikud oskused need, mis lähevad digiajastul üha enam hinda.
Täiendatud! Keldo: võõrtööjõukvooti saaks kahekordistada
Hetkel kuum
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Kasuta soolise palgalõhe mõõtmise kalkulaatorit - palgapeegel
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Tagasi Personaliuudised esilehele