Jaga lugu:

Millal saab töökiusu eest hüvitist nõuda?

Mis vahe on töökiusul, ahistamisel ja töövägivallal? Mis juhtudel tekib töötajal õigus hüvitisele ja kui suurt hüvitist saab nõuda?

Foto: Antonio Guillen Fernández, Photobox/Panthermedia

Töövägivallana mõistetakse füüsilist või vaimset vägivalda töökohal. Seejuures eristatakse organisatsioonisisest ja -välist vägivalda.

Kiusamine töökohal on korduv põhjendamatu käitumine töötaja või töötajate rühma suhtes, mis põhjustab riske nende tervisele ja ohutusele ja mis võib ilmneda:

• suhtlemise piiramises ehk konkreetse töötaja ignoreerimine, tööks vajaliku info varjamine;

• isiku maine kahjustamises, näiteks laimu levitamise, naeruvääristamise, avaliku alandamise või solvamise teel;

• ametipositsiooni kahjustamises mõttetute või teostamatute tööülesannete andmise, võimatute tähtaega määramise, liigse kontrolli või pideva põhjendamatu kritiseerimise kaudu;

• otseses psüühilise tervise kahjustamises karjumise, sõimamise, ähvardamise või süütunde tekitamise näol.

Sageli tähendab kiusamine võimu väär- või kuritarvitamist, kus kiusatavatel on raske end kaitsta.

Ahistamine on mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna. Tööalases kontekstis kasutab teo sooritaja tihti teo elluviimisel oma võimupositsiooni.

Diskrimineerimine tähendab inimes(t)ele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende õiguste kasutamise/teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse sättumuse, rahvusliku või etnilise päritolu või muu asjaolu tõttu.

Töövägivald puudutab nii töötajaid kui tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad. Tööandja ja töötaja peavad teadvustama, et kannatamine töövägivalla all ei pruugi põhjustada muutusi üksnes inimese psüühilises seisundis, vaid püühilise pingega kaasnevad ka kindlad muutused mujal organites ja organsüsteemides. Ahistamine, töökiusamine või vägivald töökohal tekitab stressi, mis võib nõuda pikaajalist haiguspuhkust ja isegi viia suitsiidini. Majandustagajärjeks on vähene tootlikkus, sageli esinev töölt puudumine haiguse tõttu, personali pidev vahetumine ja töövõime vähenemise tõttu tööturult eemale jäämine.

Mida teha, kui sind tööl kiusatakse või diskrimineeritakse

1. Ära jää oma murega üksi.

2. Informeeri tööandjat.

3. Füüsilise vägivalla korral pöördu kindlasti politseisse.

4. Võta ühendust Tööinspektsiooniga.

5. Diskrimineerimise korral pöördu arvamuse saamiseks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

6. Nõua tööandjalt töövägivalla ja/või diskrimineerimise lõpetamist ja kahjutasu.

7. Kui muu enam ei aita, siis ütle tööleping üles.

Kuidas ja kui suurt kahjutasu saab nõuda, loe edasi Virtuaalkliinikust.

Allikas: tööelu.ee

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee