Autor: Personaliuudised.ee • 10. juuni 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on endiselt üle 10 000 vaba ametikoha

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta I kvartalis ligi 11 450 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta I kvartalist.

Tänavu esimeses kvartalis oli vabade ametikohtade arv võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 8% ja võrreldes IV kvartaliga 9% suurem.

Ametikohtade koguarv (vabad ja hõivatud ametikohad kokku) oli I kvartalis 608 150, mis on eelmise kvartaliga võrreldes ligi 2% suurem. Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Lisaks on töötlev tööstus ja kaubandus endiselt Eesti suurimad tööpakkujad – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv I kvartalis vastavalt ligi 1500 ja 1800. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 1100 vaba ametikohaga.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli I kvartalis 1,9%, mis oli 0,1 protsendipunkti võrra suurem kui 2018. aasta I kvartalis. Vabade ametikohtade määr oli I kvartalis kõrgeim info ja side (3,7%) ning finants ja kindlustustegevuses (3,0%), madalaim põllumajanduses (0,8%) ja mäetööstuses (0,2%).

Avaliku sektori vabad ametikohad moodustasid I kvartalis kõigist ametikohtadest 27%. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (2,6%) ning riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (2,1%). Kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja ettevõtetes oli vabade ametikohtade määr 2% ning Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1,6%.

Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas (75%), sh Tallinnas (64%). Järgnesid Tartu (8%), Pärnu (4%) ja Ida-Viru (3%) maakond. Vabade ametikohtade määr oli kõrgeim Harju (2,4%) ja Jõgeva (2,4%) maakonnas ning madalaim Hiiu (0,2%) ja Põlva (0,4%) maakonnas.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku) oli tänavu I kvartalis ligi 90 000, mis on võrreldes eelmise kvartaliga 10% vähenenud. Kuid võrreldes 2018. aasta I kvartaliga on tööjõu käive jäänud samale tasemele. Nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arvu poolest olid I kvartalis esikolmikus endiselt töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus ning ehitus. Kõigist töölt lahkunud töötajatest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 12%.

Allikas: Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456