Ümbrikupalga saajate arv on drastiliselt muutunud

Riskirühmaks tuleb aga endiselt lugeda ka kogemusteta noori. Vähem kui kaheaastase töökogemusega vastajatest sai ümbrikupalka pea iga kümnes (9,4%), 19-aastaste ja nooremate seas aga tervelt 13,1%. „Võimalik, et noorte värbamisel ei ole reeglid piisavalt paindlikud, mis sunnib tööandjaid tööjõupuuduses sõlmima mitteametlikke erikokkuleppeid. Seadus näeb nimelt ette selle, kui kaua, kus ja mis tööd tohib alaealine teha, et kaitsta noorte huve ja tervist. Teisalt tahavad aga noored tööd teha ja hooajalistel töödel on tööandjatel lisajõudu tarvis, mis võibki olla aluseks mitteametlikele kokkulepetele,“ leiab Henry Auväärt.

Kolmandaks riskirühmaks on aastaid olnud madalama haridustasemega töötajad, kus on ümbrikupalk samuti tunduvalt levinum. Ka värske uuring näitab, et kui kõrgharidusega töötajatest oli ümbrikupalgaga kokku puutunud 3,5% vastanutest, siis põhiharidusega vastajate seas oli ümbrikupalk enam kui kaks korda levinum (7,7%). Teisalt on aga siin näha positiivset trendi, kuna veel 2017. aastal puutus ümbrikupalgaga kokku tervelt 18,1% põhiharidusega töötajatest.

Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta“ töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel. Tuletame meelde, et Eesti Maksu- ja Tolliameti lehel saab lihtsasti kontrollida, kas tööandja on kogu palga deklareerinud ning jätta ka vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta.