Ümbrikupalga saajate arv on drastiliselt muutunud

Enam kui 5400 töövõtja seas korraldatud uuringust selgus, et ümbrikupalga osakaal on 2019. aastal langenud rekordmadalale tasemele. Tööturule sisenemisel on aga ümbrikupalga saamise oht endiselt lubamatult kõrge – pea iga kümnes vähem kui kageaastase töökogemusega töötaja puutub kokku n-ö mustalt töötasu saamisega.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viib juba kümnendat järjestikust aastat läbi uuringut, mis kaardistab ümbrikupalga levikut. Enam kui 5400 töövõtja käest küsiti, kas nad saavad osaliselt või täismahus ümbrikupalka. Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2019. aastal kinnitas ümbrikupalga saamist 4,7% vastanutest. Seejuures sai terve palga ümbrikus 3,1% vastanuist ja osalist ümbrikupalka 1,6%.

„Ümbrikupalga levik on Eestis jõudsalt vähenemas, kuid uuring näitab selgelt, et meie tööturul on teatud riskirühmad, kes on endiselt sunnitud vastu võtma töötasu n-ö mustalt, kommenteerib uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Lisaks on ümbrikupalga osakaal endiselt meeste seas pea kolm korda levinum – kui meestest oli „musta“ töötasuga kokku puutunud 7,5% vastanutest, siis naistest 2,8%. Veelgi enam, kui naiste seas oli ümbrikupalga levik aastaga 1,4 protsendipunkti võrra vähenenud, siis meeste seas püsis „musta“ töötasu populaarsus pea muutumatuna, vähenedes vaid 0,4%.“

Valdkondade kaupa on ümbrikupalk levinum toitlustussektoris, kus oli „musta“ töötasuga kokku puutunud 16% vastanutest. Ümbrikupalk on keskmisest tavalisem ka turismi- ja hotellinduse valdkonnas (14,3%) ning ehitussektoris (8,4%). Just ehitussektoris on aga ümbrikupalga levik aastaga märkimisväärselt vähenenud – nimelt veel möödunud aastal oli „musta“ töötasuga kokku puutunud 13,8% ehitussektori töötajatest.

Riskirühmaks tuleb aga endiselt lugeda ka kogemusteta noori. Vähem kui kaheaastase töökogemusega vastajatest sai ümbrikupalka pea iga kümnes (9,4%), 19-aastaste ja nooremate seas aga tervelt 13,1%. „Võimalik, et noorte värbamisel ei ole reeglid piisavalt paindlikud, mis sunnib tööandjaid tööjõupuuduses sõlmima mitteametlikke erikokkuleppeid. Seadus näeb nimelt ette selle, kui kaua, kus ja mis tööd tohib alaealine teha, et kaitsta noorte huve ja tervist. Teisalt tahavad aga noored tööd teha ja hooajalistel töödel on tööandjatel lisajõudu tarvis, mis võibki olla aluseks mitteametlikele kokkulepetele,“ leiab Henry Auväärt.

Kolmandaks riskirühmaks on aastaid olnud madalama haridustasemega töötajad, kus on ümbrikupalk samuti tunduvalt levinum. Ka värske uuring näitab, et kui kõrgharidusega töötajatest oli ümbrikupalgaga kokku puutunud 3,5% vastanutest, siis põhiharidusega vastajate seas oli ümbrikupalk enam kui kaks korda levinum (7,7%). Teisalt on aga siin näha positiivset trendi, kuna veel 2017. aastal puutus ümbrikupalgaga kokku tervelt 18,1% põhiharidusega töötajatest.

Ümbrikupalgaga kaasnevad ohud

Ümbrikupalgaga nõustumise korral kaotab töötaja mitmed riigipoolsed sotsiaalsed garantiid. Näiteks jääb ilma õiglasest haigushüvitisest, mis avaldab suurt mõju, kui tervisega peaks midagi juhtuma ning ka vanemahüvitis ei vasta sellele, mis ta võiks olla ametliku töötasu saamise puhul. Lisaks vähendab töötaja „musta“ töötasu aktsepteerimisel ka oma võimalusi pangast laenu taotlemisel. Tuletame meelde, et Eesti Maksu- ja Tolliameti lehel saab lihtsasti kontrollida, kas tööandja on kogu palga deklareerinud ning jätta ka vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta.

Foto: Pixabay
Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700