Telefonis suhtlemise oskus on meile kõigile vajalik. Osa meist veedab päevas lausa tunde telefoni teel infot jagades, kokkuleppeid sõlmides või toodet-teenust tutvustades. Sellisel juhul on eksimine kriitilise tähtsusega, sest kõne tulemus mõjutab nii meie kui meie ettevõtte tulemuslikkust ja mainet.
Koolitaja Guido Paomees
  • Koolitaja Guido Paomees
  • Foto: erakogu

Hääl mõjutab kaasvestlejat 38% ulatuses

Üks levinud apsakas, mida helistades tehakse, on positiivsete emotsioonide puudumine. Kaasvestleja kuuleb ju vaid meie sõnu ja seda ilmestavat intonatsiooni. Kehakeel, mis väidetavalt mõjutab kaasvestlejat kõige enam ehk 55% ulatuses, jääb nägemata. Ja kui meie jutt on tuim ja särtsu ning enesekindlust ei ole, siis võime kindlad olla, et kõne eesmärk jääb täitmata.
Tavaliselt kaasneb sellisele tuimale jutule teksti robotlik mahalugemine. Sain kunagi kõne ühelt kirjastuselt, kelle esindaja alustas tempokalt, kuid kuivalt mahalugemist „Tere! Teate meil ilmus üks muinasjuturaamat. Seal on … jne.“ Paraku tuli mul katkestada helistaja jutt agressiivselt vahele segades: „Vabandust, tütar on juba muinasjuttude east välja kasvanud.“ Kolm tundi hiljem helistas tollest kirjustusest uus inimene ja pakkus sama stiili kasutades sedasama muinasjuttude kogumikku.

Õige küsimus õigel ajal

Küsimuste esitamise kunsti ei tohiks alahinnata. Võib-olla ei ole kõne alguses just hea küsida: „Kas teil on aega kolm minutit rääkida?“, sest „Ei ole.“ on sellisel juhul kerge tulema. Saab küll vastu küsida, „Millal sobib?“ ning edasiseks tegevuseks kokkulepe sõlmida, kuid veel parem oleks kõne algul öelda nii: „Võib ma esitan ühe küsimuse – kas teil on lapsi või lapselapsi, kellele võiksid muinasjutud huvi pakkuda?“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele