Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tööjõumaksud rahvusvahelises võrdluses
Keskmise brutopalga juures, mis 2019. aastal on Eestis ligikaudu 1400 eurot kuus, jääb töötajale kätte 1157 eurot ja tööandja tööjõukulu on kokku 1873 eurot. Tihti väljendatakse üllatust ja nördimust, et ühe kätte saadud euro kohta tuleb riigile maksta tervelt 61 senti.
Samuti heidetakse sageli ette sotsiaalmaksu kõrget, 33% määra. Tõepoolest, liiga kõrged tööjõumaksud pärsivad riigi konkurentsivõimet. Kui varem põhjendati kapitali madalat maksustamise taset kapitali liikuvusega, siis liikuva tööjõu ajastul võivad liialt kõrged tööjõumaksud peletada paremad töötajad välismaale. Samas ei seata maksusüsteemi kujundamisel eesmärgiks vaid majanduskasvu soodustamist. Maksusüsteem peab tagama ka soovitud mahus tulude ümberjaotuse ühiskonnas ja avalike hüvede pakkumise.
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Soomes kaob 200, Rootsis 215 töökohta
Kuidas uurida tööõnnetusi ja kuidas usalduslik õhkkond aitab ohutut töökeskkonda luua?
Üritused
Hetkel kuum
Üllatuslik: mõni signaal valdkonnas on märksa valjem, kui arvata oskaks. Kiirülevaade ootab artikli lõpus!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele