Levinud arusaama järgi on kutsetunnistusest kasu vaid töötajale ning sedagi siis, kui kavas tööd vahetada ja kasutada tunnistust kandideerimisel konkurentsieelisena. Tegelikult peaks kutsetunnistus olema töötaja professionaalse kompetentsuse arendamise oluline osa.
ABB Baltikumi personalijuht Ly Malk.
  • ABB Baltikumi personalijuht Ly Malk.
  • Foto: erakogu
Järjepidev õppimine ja janu uute teadmiste järele on organisatsiooni arendamise ja edukuse võtmefaktor. Elukestev õpe on kiirete muutuste ajastul möödapääsmatu ning töötajate koolitamiseks ja arendamiseks loovad ettevõtted terveid karjääri- ja koolitamissüsteeme. Pidev õppimine ei pea olema ilmtingimata koolitus seminariruumis või väljaõpe töökohal, süsteemi saab edukalt integreerida ka kutsetunnistuste omandamise.

Olulised pea igas valdkonnas

Eestis on kutsetunnistused olemas 93 kutsealal ligi 550 kutsestandardiga, kutsetunnistusi on seni väljastatud ligi 150 000. Kutsetunnistusi peetakse oluliseks pea igas ärivaldkonnas, kuna see aitab valdkonda edendada. Eestis ja mujalgi maailmas on erialasid, millel ei saagi töötada ilma kutsetunnistust omamata. Samas on palju neidki erialasid, kus kutsetunnistusi väljastatakse, kuid need ei ole erialal tööle asumise vältimatu eeltingimus.
Sageli arvataksegi, et kuna kutsetunnistust kohustuslikus korras ei nõuta, siis pole sellega ka suurt midagi peale hakata. Kutsetunnistuse taotlemisel ja omamisel on aga töötaja professionaalses arengus hoopis laiem mõte ning sisu kui pelgalt kohustusliku nõude täitmine.
Töömapi koostamine andis hea võimaluse analüüsida senist tööalast arengut. Eriti meeldis analüüsida, kuidas saaksin varasemaid kogemusi ja lahendusi kasutada igapäevatöös. Selle kaudu sain võimaluse vaadelda iseennast nii professionaali kui ka isiksusena – milline muutus on toimunud minu reageerimises ja leidlikkuses situatsioonide lahendamisel.”
Oleme nüüd suure kogemuse võrra rikkamad ja võime uhkusega öelda, et ABB-s on maailma esimene värbamistiim, mille kõigil liikmetel on PARE ja Kutsekoja väljastatud kutsetunnistused.
Kokkuvõtteks kuus põhjust, miks kutsetunnistuse taotlemine on kasulik enesearengule.
1. Oma professionaalsusele ja olemasolevatele kompetentsidele ekspertide hinnangu saamine ning töökogemuse valideerimine (oskuste võrdlemine valdkonna standardis kirjeldatuga).
2. Isikliku persoonibrändi arendamisse atribuutika lisamine – see on võimalus, millega ennast tutvustada erinevates kontekstides.
3. Enesehinnangu ning -uhkuse suurenemine.
4. Enesearengu vajaduste väljaselgitamine – protsessi käigus saab aru, milliseid valdkondi on vaja järele aidata. See võimaldab seada professionaalsele arenguteele kindlad eesmärgid. Samuti saab järgmise taseme kutsestandardist vaadata, missuguseid kogemusi ja teadmisi on karjääris edasi liikumiseks vaja omandada.
5. Võimalus saada juhilt tagasisidet oma tööle.
6. Eristumine tööjõuturul. Kutsetunnistusest saab konkurentsieelis, kui toote selle esile kui oma trumbi ja erialaorganisatsioonist saadud professionaalsuse kvaliteedimärgi.
Lisaks neli põhjust, miks kutsetunnistuse taotlemine on kasulik organisatsioonile.
1. Annab töötajale suurema eneseteadlikkuse ning tõstab professionaalset kvaliteeti.
2. Võimaldab saada erapooletu erialaorganisatsiooni hinnangu töötajate erialasele tasemele.
3. Võimaldab mitmekesistada töötajate professionaalse arendamise võimalusi.
4. Kutsetunnistuse taotlemine terve meeskonnaga suurendab ühtekuuluvust.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele