Autorid: Annika Kald, Margot Maksing • 20. aprill 2020

Mille poolest erineb kollektiivne koondamine üksiku töötaja koondamisest?

Koroonaviiruse leviku ja valitsuse kehtestatud eriolukorra tõttu on tööandjatel tekkinud vajadus ka töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks. Tähelepanu tasub pöörata kollektiivse koondamise erinevustele võrreldes tavapärasema üksiku töötaja koondamisega, kirjutab Derling Primuse advokaat Margot Maksing.
Kollektiivne koondamine tähendab töötajatele mõnevõrra suuremat sõnaõigust.
Foto: Andres Haabu

Kollektiivse koondamine on võrreldes nn üksikute koondamistega tööandja jaoks kindlasti keerulisem ja pikemaajalisem protsess. Tööandja jaoks on see seotud suurema asjaajamise koormusega. Koondamisotsuste aluseks on aga alati tööandja mingi tegelik olukord või asjaolud, millest oleneb koondatavate töötajate hulk. Kui tööandja on kaalunud, milliste töötajate koondamine võib olla vajalik, peab tööandja kindlasti kontrollima, kas see võib täita kollektiivse koondamise kriteeriume.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456