Eesti ettevõtted on kriisile reageerinud eeskätt palgakärbetega, näitas Balti riikides tehtud SEB Baltic Business Outlooki (BBO) uuring. Samas näiteks erinevalt Läti ettevõtetest, on siinsed ettevõtted proovinud töökohti säilitada. Leedu ettevõtted proovisid samas vältida nii koondamisi kui ka palgakärpeid, olles kõige agaramad riigipoolsete palgakompensatsiooni meetmete kasutamisel.
BBO uuring näitas, et pea veerand (23%) siinsetest ettevõtetest tegi kriisiajal palgakärpeid, mida on rohkem võrreldes Läti (21%) ja Leeduga (16%). Samas võib uuringutulemustest järeldada, et Läti ettevõtted otsustasid hoopis koondamiste kasuks, sest koguni 26% küsitlusele vastanud Läti ettevõtetest kinnitas, et kärbivad töötajate arvu, samas kui Eestis ja Leedus oli vastav näitaja kõigest 18%.
Seotud lood
Riigi ja omavalitsuste ettevõtetes, sihtasutustes ning ametites on palgad viimasel paaril aastal rühkinud keskmisest kiiremini, riigihaldusministri sõnul on põhjuseks poliitilised otsused, millega tõsteti õpetajate ja päästjate palku.
Lugeja küsib: Ettevõtte töötajate rahulolu-uuringust selgus, et töötajad tajuvad meeste ja naiste vahel palgalõhet. Kas tööandjal on kohustus nüüd teemat ettevõtte tasandil täpsemalt uurida ning kuidas seda teha?
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.