Koroonakriis on ebamäärasust, segadust ja teadmatust mitmekordistanud ning sunnib sellega harjuma ja kõigele vaatamata ikkagi toime tulema. Füüsiline ja vaimne tervis on vastupidavuse võti. Muutunud oludes aitavad kohaneda avatud suhtlemine ja kindlad reeglid.
Koroonakriisi tingimustes on väiksema palgaga töötajad füüsiliselt enam ohustatud, sest teevad sagedamini tööd väljaspool kodu ja vahetus kontaktis klientidega. Ebavõrdses seisus võivad end tunda näiteks teeninduses, hariduses ja tervishoius töötavad inimesed. Sunnitud eraldatus võimendab kihistumist ja süvendab arvamuste polariseerumist: ebakindlates oludes ja vähese teabevahetuse korral tundub turvalisem hoida kinni harjunud vaatenurgast ja kindlast nägemusest olukorra kohta; seda isegi siis, kui see ilmselgelt ei aita enam kohaneda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.