Avatud vestlus võib kolleegi stressist välja aidata
Vestluse ettevalmistamine tähendab heatahtlikkusele ja usaldusele häälestumist. Andke ettevaatlikult märku, et teise muret on märgatud, kaaslast mõistetakse ning pakutakse talle abi keerulises olukorras toimetulekuks.
Mida sagedasemad on sümptomid (ärritus, tujutus, endasse tõmbumine, emotsionaalsed pursked jms) ja mida kauem need on kogunenud ja paisunud, seda kiiremini tuleks jutuajamine ette võtta. Arvestada tuleb, et seda tugevamad ja ettearvamatumad võivad olla ka töökaaslase reaktsioonid. Kui stress on kestnud pikemat aega, siis muutub see krooniliseks ja selle põhjused võivad kuhjuda. Inimene muutub ülitundlikuks, mistõttu ta võib reageerida tõrksuse ja rünnakuga ka nende vastu, kes teda aidata püüavad, endasse sulgumisest ja kontakti katkestamisest rääkimata.
Seotud lood
Meeskonna väsimus ei avaldu alati üksnes numbrites, vaid tihti annab sellest märku hoopis kahanenud algatusvõime, väiksem koostöövalmidus või tunne, et inimesed on justkui “kohal”, kuid nagu poleks ka. Just sellistes olukordades ei pruugi järgmine nelja seina vahel toimuv PowerPointiga koolitus anda soovitud tulemust, sest tegelikult vajatakse hoopis keskkonnavahetust, mis rutiinist välja raputab ning vajaliku motivatsiooni ja energia taastab.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Mööblitööstuse TOPi võitja Tiksoja Puidugrupi juht ja omanik: “Meie välist tööjõudu ei kasuta!”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele