Avatud vestlus võib kolleegi stressist välja aidata
Vestluse ettevalmistamine tähendab heatahtlikkusele ja usaldusele häälestumist. Andke ettevaatlikult märku, et teise muret on märgatud, kaaslast mõistetakse ning pakutakse talle abi keerulises olukorras toimetulekuks.
Mida sagedasemad on sümptomid (ärritus, tujutus, endasse tõmbumine, emotsionaalsed pursked jms) ja mida kauem need on kogunenud ja paisunud, seda kiiremini tuleks jutuajamine ette võtta. Arvestada tuleb, et seda tugevamad ja ettearvamatumad võivad olla ka töökaaslase reaktsioonid. Kui stress on kestnud pikemat aega, siis muutub see krooniliseks ja selle põhjused võivad kuhjuda. Inimene muutub ülitundlikuks, mistõttu ta võib reageerida tõrksuse ja rünnakuga ka nende vastu, kes teda aidata püüavad, endasse sulgumisest ja kontakti katkestamisest rääkimata.
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele