Avatud vestlus võib kolleegi stressist välja aidata

Vestluse ettevalmistamine tähendab heatahtlikkusele ja usaldusele häälestumist. Andke ettevaatlikult märku, et teise muret on märgatud, kaaslast mõistetakse ning pakutakse talle abi keerulises olukorras toimetulekuks.

Autor: Pexels

Mida sagedasemad on sümptomid (ärritus, tujutus, endasse tõmbumine, emotsionaalsed pursked jms) ja mida kauem need on kogunenud ja paisunud, seda kiiremini tuleks jutuajamine ette võtta. Arvestada tuleb, et seda tugevamad ja ettearvamatumad võivad olla ka töökaaslase reaktsioonid. Kui stress on kestnud pikemat aega, siis muutub see krooniliseks ja selle põhjused võivad kuhjuda. Inimene muutub ülitundlikuks, mistõttu ta võib reageerida tõrksuse ja rünnakuga ka nende vastu, kes teda aidata püüavad, endasse sulgumisest ja kontakti katkestamisest rääkimata.

Sisu on kättesaadav ainult tellijale.

Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus

EraisikEttevõte

Olen tingimustega nõus

Kaardimaksega

Mobiilimaksega

Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.

Jaga lugu

Liitu Personaliuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.

Personaliuudised.ee toetajad:

Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223[email protected]

Helle-Mai LambingPersonaliuudised.ee toimetajaTel: [email protected]

Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700[email protected]

Liina AruKonverentside programmijuhtTel: 5559 1230[email protected]