Autor: Taimi Elenurm • 22. märts 2021

Avatud vestlus võib kolleegi stressist välja aidata

Vestluse ettevalmistamine tähendab heatahtlikkusele ja usaldusele häälestumist. Andke ettevaatlikult märku, et teise muret on märgatud, kaaslast mõistetakse ning pakutakse talle abi keerulises olukorras toimetulekuks.
Foto: Pexels

Mida sagedasemad on sümptomid (ärritus, tujutus, endasse tõmbumine, emotsionaalsed pursked jms) ja mida kauem need on kogunenud ja paisunud, seda kiiremini tuleks jutuajamine ette võtta. Arvestada tuleb, et seda tugevamad ja ettearvamatumad võivad olla ka töökaaslase reaktsioonid. Kui stress on kestnud pikemat aega, siis muutub see krooniliseks ja selle põhjused võivad kuhjuda. Inimene muutub ülitundlikuks, mistõttu ta võib reageerida tõrksuse ja rünnakuga ka nende vastu, kes teda aidata püüavad, endasse sulgumisest ja kontakti katkestamisest rääkimata.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456