Vestluse ettevalmistamine tähendab heatahtlikkusele ja usaldusele häälestumist. Andke ettevaatlikult märku, et teise muret on märgatud, kaaslast mõistetakse ning pakutakse talle abi keerulises olukorras toimetulekuks.
Mida sagedasemad on sümptomid (ärritus, tujutus, endasse tõmbumine, emotsionaalsed pursked jms) ja mida kauem need on kogunenud ja paisunud, seda kiiremini tuleks jutuajamine ette võtta. Arvestada tuleb, et seda tugevamad ja ettearvamatumad võivad olla ka töökaaslase reaktsioonid. Kui stress on kestnud pikemat aega, siis muutub see krooniliseks ja selle põhjused võivad kuhjuda. Inimene muutub ülitundlikuks, mistõttu ta võib reageerida tõrksuse ja rünnakuga ka nende vastu, kes teda aidata püüavad, endasse sulgumisest ja kontakti katkestamisest rääkimata.
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.