Tööinspektsiooni infoliinile helistatakse väga palju töökiusu murede pärast, ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Paraku jõuavad töövaidluskomisjoni ette ikka vaid üksikud töökiusu juhtumid.
- Eestlased teadvsustavad üha rohkem, mida töökius endast kujutab. Kahjuks jääb aga puudu oskustest töökiusu olukordi lahendada. Foto: Andras Kralla
Miidla-Vanatalu sõnul teadvustavad eestlased üha rohkem, mida töökius endast kujutab. Kahjuks jääb inimestel puudu oskusi töökiusu olukordi lahendada. „Vahel inimene helistab meile, räägib loo ära, ja kui meie jurist küsib, kas ta on tööandjaga probleemidest rääkinud, tuleb vastus, et ei taha kellelegi rohkem rääkida. Siis aga polegi võimalik olukorda lahendada,“ ütles Miidla-Vanatalu Äripäeva raadios.
Miidla-Vanatalu sõnul kasutavad inimesed töökiusude korral töövaidluskomisjoni võimalust väga vähe, tihtipeale ei juleta probleemidest avalikult rääkida ega vaidlusi pidada. Miidla-Vanatalu sõnul oleks aga töövaidluskomisjon väga hea koht, kus töökiusu olukorrad lahendada.
Eelmisel aastal jõudis vaid ühel korral töövaidluskomisjoni ette töökiusu teemaline vaidlus. Selles vaidluses mõistis töövaidluskomisjon töötajale välja ka hüvitised.
Loe pikemalt
Äripäevast ja kuula intervjuud Meeli Miidla-Vanataluga.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.