Koroonaviirus on märkimisväärselt muutnud töötamise viise. Eestis piirab aga uusi töövorme tööõiguse regulatsioon, mis lähtub traditsioonilisest töösuhtest.
PARE tegevjuht Kärt Kinnas
  • PARE tegevjuht Kärt Kinnas
  • Foto: Meeli Küttim
Koroonapandeemia on tööturgu ja töösuhteid korralikult raputanud. Miljonid inimesed üle maailma pidid jääma tööst pausile või kaotasid selle sootuks. Eestis kasvas töötus aastaga 5%-lt pea 9%-le (töötukassa andmed 2021. aasta jaanuari seisuga). Hüppeliselt kasvas kaugtöö tegijate arv. Statistikaameti andmetel kasutas möödunud aastal oma põhitööl kaugtööd 163 700 inimest.
Kaugtöö aga pole olnud võimalik kõikidel ametikohtadel. Elutähtsaid teenuseid tahetakse tarbida ka pandeemia ajal. Tööstuse ja tootmise viimine kodukontoritesse on sageli võimatu. Ka tööstus- ja tootmisettevõtete töökorralduses pidi tegema muudatusi terviseriskide maandamiseks maskide kandmisest kontaktide vähendamiseni tiimides. Hooldajate, puhastusteenindajate ja müüjate töö olulisust on hakatud enam mõistma ja au sisse tõstma.
Aina rohkem on hübriidmeeskondi, kus osal on kaugtöö võimalik ja teistel mitte. Sellega kaasneb mitmeid väljakutseid alates tiimide polariseerumise ennetamisest, et ei tekiks suhtumist „meie siin ja nemad seal kodukontorites”, aga ka koostöötamise tehnoloogilistest tööriistadest kuni töötajale pakutavate soodustusteni.
Uued töövormid seavad küsimuse alla senised kohustused ja õigused traditsioonilises töösuhtes. Kuigi ka Eestis uusi töövorme agaralt kasutatakse, piirab neid tööõiguse regulatsioon, mis lähtub traditsioonilisest töösuhtest. Uutes töövormides aga kasutatakse kokkulepete sõlmimiseks sagedamini võlaõiguslikke lepinguid ning tööd tehakse FIE-dena ja osaühingu alt tegutsedes. Sellel on kaks miinust: esiteks väheneb töövõtja sotsiaalne kaitse ja teiseks väheneb tööjõumaksude tasumine, mis omakorda mõjutab ravikindlustust ja pensione. Vananevas ühiskonnas võib see kujuneda teravaks probleemiks. Seda enam on vajalikud reformid tööõiguse regulatsioonis, et tagada sotsiaalne kaitse ka lühiajaliste, projektipõhiste ning ebastabiilse töömahuga tööde puhul.
On tervitatav, et esimesi katsetusi uuenduste suunas on peagi oodata teenindussektoris, kus riik, ametiühingud ja kaupmeeste liit lepivad kokku tööaja vahemikuna kokkuleppimise võimalustes. Samuti on uuendamisel tähtajaliste järjestikku sõlmitavate töölepingute regulatsioon. Need aga on osa paindlike töösuhete piirangutest. On aeg töölepingu seadus tervikuna üle vaadata ja kaasajaga kooskõlla viia.
Traditsiooniliselt on tööandja olnud vastutav töötaja heaolu eest. See arusaam on kaugtöö, aga ka jagamismajanduse teenusepakkujate puhul muutunud. Töötajale sobivate töötingimuste loomine ja kontrollimine muutub tööandja jaoks üha keerulisemaks, kui töötegija teeb tööd väljaspool tööandja asukohta ning endale sobival ajal ja sobivas kohas. Kui tööandjal puudub ligipääs ja kontroll töökeskkonnale, on ajale jalgu jäänud nõue selle ohutuse eest vastutust kanda. Ka töötervishoiu ja -ohutuse seadus vajab uuendusi.
Paindlike töösuhete regulatsiooni uuendamisest on räägitud pea kümme aastat. Puudu on jäänud poliitilisest tahtest ja suutlikkusest osaliste (riigi, ametiühingute, tööandjate) vahel kokkuleppeid sõlmida. Olen kindel, et kõik osalised on viimase aasta jooksul mõistnud tööõiguse regulatsiooni uuendamise vajadust. Personalitöötajate kogukonnal on oluline roll olla sild tööõiguse osaliste vahel. PARE on loonud tööelu töörühma, et aidata kaasa seadusandluse väljatöötamisel ja avaliku mõtteruumi kujundamisel. Nüüd on aeg asuda tegudele, et seadused oleksid reaalse eluga kooskõlas.

Seotud lood

Enimloetud

1
Uudised
  • 08.09.26, 12:17
Kontor vs. kodukontor debatt | Swedbanki personalijuht uuest Arteri hoonest: “Minu unistused ikkagi purunesid”
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
2
Uudised
  • 09.09.26, 09:00
10 viga, mida tööandjad töösuhte lõpetamisel teevad
3
Uudised
  • 10.09.26, 09:00
Ära müü IT-talendile Disneylandi, vaid paku ehtsa tähendusega tööd
4
Uudised
  • 03.09.26, 10:00
Maksujurist Ranno Tingas: dividend vs. palk teemal on üks väga huvitav riigikohtu lahend
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
5
Uudised
  • 09.09.26, 10:00
Ka sinu juht vajab juhtimist
6
Uudised
  • 18.05.26, 09:00
Heli Raidve: peatselt jõustuvad muudatused nihutavad puhkuse aegumise tähtaegu
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!

Hetkel kuum

Wise’is toimunud vestlusring teemal “Mis teeb kontorist koha, kuhu tasub tulla“. Vasakult Wise’i Eesti personalijuht Tuuliki Poom, investeerimisplatvormi Lightyear üks asutaja ja juht Martin Sokk, Swedbanki personalijuht Liisa-Maria Lees ning moderaator Aino-Silvia Tali.
Uudised
  • 08.09.26, 12:17
Kontor vs. kodukontor debatt | Swedbanki personalijuht uuest Arteri hoonest: “Minu unistused ikkagi purunesid”
Wise Eesti personalijuht: Üldpõhimõte on, et ennekõike töötame ikkagi kontoris
Nemad on tänavused atraktiivseimad tööandjad!
Uudised
  • 03.09.26, 16:46
Nemad võitsid aastal 2026 eestlaste südamed! Selgusid tänavused atraktiivseimad tööandjad
Lisatud galerii!
Tööõiguse spetsialist Heli Raidve
Uudised
  • 18.05.26, 09:00
Heli Raidve: peatselt jõustuvad muudatused nihutavad puhkuse aegumise tähtaegu
Tööandja puudulik tegutsemine võib muuta puhkusepäevad ka aegumatuks!
CVKeskuse turundusjuht Henry Auväärt
Uudised
  • 07.09.26, 09:54
5000 euro piir tuleb lähemale: millistes ametites palgapakkumised kõige kiiremini kasvavad?
Missugust töötasu populaarsetel ametikohtadel tänavu pakutakse?
Oixio tegevjuht Ivo Suursoo pälvis 2024. aastal parima juhi tiitli.
Uudised
  • 03.09.26, 11:00
IT-firma juht Ivo Suursoo: mõõdikuteta firma juhil on töötajatega raske üldse palgast rääkida
Maksuamet on viimasel ajal OÜ-tamise vastu võitlemise karmimalt ette võtnud, ütles maksuekspert Ranno Tingas. Nüüd on maksuamet algatanud juba ka kriminaalasju.
Uudised
  • 03.09.26, 10:00
Maksujurist Ranno Tingas: dividend vs. palk teemal on üks väga huvitav riigikohtu lahend
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Värbamisekspert Renita Käsper ja saatejuht Helen Roots.
Saated
  • 01.09.26, 15:45
Kas vana hea värbamine on surnud?
Eelmine "Austame erinevusi" märgiste kätteandmisüritus.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.26, 13:56
82% Eesti elanikest ootab tööandjalt võrdset kohtlemist. Märgis "Austame erinevusi" näitab, kes seda ootust täidab
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele