Ülle Matt: personalijuht peab nüüd hakkama raamist välja mõtlema

„Ebakindlust on meie sektoris parasjagu,ˮ tõdeb PCC Projekt AS-i personalipartner Egle Saska, kes jagab kriisiaja töökorraldust, personalitöötaja rolli kriisis ja seda, kuidas töötajaid toetada.

Praegused õigusaktid ei lahenda paljusid kaugtööga seotud küsimusi. Tõenäoliselt on kaugtöö lähitulevikus aga jätkuvalt väga populaarne töövorm sõltumata sellest, kas parasjagu on pandeemia või mitte, ütleb Pipedrive’i globaalne personalijuht Leelia Rohumaa, kes räägib muu hulgas, millised suured kultuurilised muudatused on Pipedrive’is toimunud.

Coopi personalidirektor Kerstin Jaani tõdeb, et eesliinitöötajatena tuntakse Coopis kõige suuremat puudust vaktsiinist ja riigi toetusest. Kasutusele on võetud hulganisti meetmeid, aga mure on väikekauplused ja logistikatöötajad, kes tagavad kaupluste varustatuse.

Uue aasta investeeringutest rääkides ütleb HKScani personalidirektor Relika Rohtoja muu hulgas seda, et palgad vaadatakse küll üle nagu igal aastal, aga see ei tähenda, et palk automaatselt siis ka tõuseks. „Lähtume töötajate personaalsest töösooritusest, ettevõtte finantsvõimekusest ja turu muutumisest.ˮ

Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.