Minister Keldo ja tööandjate esindaja: Eesti tööturg nõuab kiireid ja julgeid otsuseid

Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp.

Helen RootsPersonaliuudised.ee juht

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Personaliuudiste juht Helen Roots ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Personaliuudiste juht Helen Roots ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Foto: Andres Laanem

Alustuseks võeti esmalt ette värske ja oluline sündmus: vahetult enne salvestust oli riigikogu vastu võtnud töölepingu seaduse muudatuse, mis lisab seadusesse paindliku tööaja kokkuleppe.

Mida muudatus tööturule tähendab?

Esimesena keskenduti sellele, kuidas mõjutab paindliku tööaja kokkulepe tööturgu tervikuna. Kuidas uus võimalus võib tuua tööturule tagasi osalise koormusega töötajad, luua selgema raamistiku muutuvatele töömahtudele ning tuua tööturule noored, kellele tavapärase lepinguga töötamine ei sobi? Ühtlasi rõhutati, et paindlikkuse kokkuleppes nähakse siiski võimalust. Vastuseks töötajate esindajate murele selgitasid saatekülalised, et nt mustalt töötamine on töövõtjale märksa kahjulikum.

Kuidas Eesti tööturg praegu toimib?

Seejärel võeti pulkadeks lahti Eesti tööturu kriitilised sõlmkohad.

Tööjõupuudus ja majanduse taastumine: eksperdid tõdesid, et ettevõtted kardavad õigusega – kui majandus hoogu võtab, ei pruugi neil olla inimesi, kes suudaksid nõudluse täita. Puudujääk on täna juba märkimisväärne ja pidurdab ettevõtete kasvu.
Väljavaade 5–10 aasta pärast: kui midagi ei muutu, võib tööjõupuudus süveneda sel määral, et osa ettevõtteid kaalub Eestist lahkumist või investeeringute pidurdamist.
Demograafia surve all: ligi 10,5% Eesti noortest on haridusest ja tööturust eemal – üle 20 000 noore. Arutelus avati põhjuseid, miks noored tööturule ei jõua ning kuivõrd realistlik on, et demograafilist langust saab poliitikate abil üldse muuta.

Mis lahendused on täna olemas?

Järgmiseks keerati fookus lahendustele.

Töö tegemise uued mudelid: hübriid- ja kaugtöö, tööampsud ja mitu tööandjat korraga – kas muutunud töövormid aitavad või süvendavad tööjõupuudust? Saatekülalised tõid välja nii võimalusi kui ka riske.
Edukaimad tööpraktikad maailmast: arutati töömudeleid, mis aitavad töötajaid hoida ja ligi meelitada – alates paindlikust töökorraldusest kuni oskustepõhise ümberõppeni.
Seadusandlikud lahendused: minister selgitas, millised tööturu meetmed on valitsusel lisaks paindliku tööaja kokkuleppele töös ning mis võiks lähikuudel muutuda.
Tehnoloogiast ja oskustest: kui palju leevendab tööjõupuudust automatiseerimine ja kui palju sõltub kõik sellest, kas ettevõtted ise panustavad samuti oma töötajate ümberõppesse?

Välisvärbamine ja tasakaal Eesti tööturul

Kõrvale ei saa jätta ka välisspetsialistide tähtsust.

Kõrge lisandväärtusega ettevõtetele loodavad erandid: kuidas süsteem toimima hakkab ja millist mõju võib oodata?
Miks välisvärbamiste kvoot täitmata on? Arutati, kas probleem peitub bürokraatias, teadmatuses või puudulikus toetuses tööandjatele.
Kuidas vältida tasakaalutust? Eksperdid rõhutasid vajadust hoida kohaliku tööturu huvid tugevana, isegi kui uksi välistalentidele avatakse.

Selged soovitused ettevõtetele ja riigile

Saate lõpetuseks tõid külalised välja kolm kiiret sammu, mida:

ettevõtted saavad teha kohe, ootamata seadusemuudatusi, ning
riik peaks astuma veel 2025. aastal, et vältida kriitilise tööjõupuuduse süvenemist.

Samuti jagasid nad ühe konkreetse soovituse nii Eesti juhtidele kui ka poliitikakujundajatele, et tööjõupuudus ei muutuks majanduse pärssivaks jõuks.

Arutelu vedas Personaliuudiste juht Helen Roots.

Töö ja palk

Minister Keldo ja tööandjate esindaja: Eesti tööturg vajab kiireid ja julgeid otsuseid

00:00