Kõik tööandjad peavad teadma, et kui töötajaga on sõlmitud suuline kokkulepe, on see kohtu silmis alati tööleping. Suuline leping on aga saatanast ja seda tasuks vältida, pani omanimelise tööõigusbüroo jurist ja juhataja Heli Raidve tänavusel Palga Päeva konverentsil kuulajatele südamele.

- Heli Raidve tänavusel Palga Päeva konverentsil
- Foto: Raul Mee
„Juba 10 aastat ei tasu minna kohtusse rääkima, et suuline kokkulepe on käsund või midagi muud. Kui kirjalikku lepingut pole, loeb kohus suulised kokkulepped töölepinguks. Kohus hindab, kes maksab töövahendite eest, kas isik tegi tööd ainult sellele konkreetsele tööandjale või oli tal mitu koostööpartnerit. Lisaks on kohtusüsteemis põhimõte, et odavate vaidlustega kohtusüsteemi ei koormata ning see tähendab, et kohus ei anna luba edasikaebamiseks näiteks alla 2000-euroste avalduste puhul. Esimese astme kodus teeb otsuse ära ja edasikaebamseks luba ei anta.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
HR tarkvara peetakse sageli vaid HR osakonna asjaks, millesse teised organisatsiooni osad peaaegu ei puutu. See arvamus on aga tänu iseteenindusportaalidele nüüdseks aegunud. Töötajate iseteenindus HR tarkvaras on osa personalihalduse töövoost – uus suhtluskanal tööandja ja töötajate vahel, mis kaotab kõigi osapoolte jaoks ära hulga aeganõudvaid manuaalseid tegevusi.