Autor: Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor • 25. oktoober 2021

„Juba 10 aastat ei tasu minna kohtusse rääkima, et suuline kokkulepe on käsund või midagi muud. Kui kirjalikku lepingut pole, loeb kohus suulised kokkulepped töölepinguks. Kohus hindab, kes maksab töövahendite eest, kas isik tegi tööd ainult sellele konkreetsele tööandjale või oli tal mitu koostööpartnerit. Lisaks on kohtusüsteemis põhimõte, et odavate vaidlustega kohtusüsteemi ei koormata ning see tähendab, et kohus ei anna luba edasikaebamiseks näiteks alla 2000-euroste avalduste puhul. Esimese astme kodus teeb otsuse ära ja edasikaebamseks luba ei anta.”