Kõik tööandjad peavad teadma, et kui töötajaga on sõlmitud suuline kokkulepe, on see kohtu silmis alati tööleping. Suuline leping on aga saatanast ja seda tasuks vältida, pani omanimelise tööõigusbüroo jurist ja juhataja Heli Raidve tänavusel Palga Päeva konverentsil kuulajatele südamele.

- Heli Raidve tänavusel Palga Päeva konverentsil
- Foto: Raul Mee
„Juba 10 aastat ei tasu minna kohtusse rääkima, et suuline kokkulepe on käsund või midagi muud. Kui kirjalikku lepingut pole, loeb kohus suulised kokkulepped töölepinguks. Kohus hindab, kes maksab töövahendite eest, kas isik tegi tööd ainult sellele konkreetsele tööandjale või oli tal mitu koostööpartnerit. Lisaks on kohtusüsteemis põhimõte, et odavate vaidlustega kohtusüsteemi ei koormata ning see tähendab, et kohus ei anna luba edasikaebamiseks näiteks alla 2000-euroste avalduste puhul. Esimese astme kodus teeb otsuse ära ja edasikaebamseks luba ei anta.”
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.