Töölepingu seadus lubab nüüd sõlmida muutuvtunnilepinguid, ent kellega ja kuidas seda teha võib ning milliste nüanssidega tuleb arvestada? Asja selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Ettevõttes (kaupluses) koostatakse tööajakava selliselt, nagu töötajatele sel kuul kõige paremini sobib. Kaupluses töötab palju osalise tööajaga töötajaid, sh üliõpilasi, pensionäre jne. Kas tööandja võib sõlmida töötajatega muutuvtunnilepinguid ka tagasiulatuvalt (summeerimisperiood algas 1. oktoobrist)?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööjõupuudus on pannud ettevõtjaid ja tööandjaid probleemi leevendamiseks leidlikke lahendusi otsima. Üks neist on näiteks muutuvtunni töölepingute süsteem. Mis see täpselt on?
Arvestades, milliseid muudatusi on COVID-19 pandeemia endaga kõikides eluvaldkondades kaasa toonud, on selge, et muudatustest ei saa jääda puutumatuks ka tööõigus. Selgitame lähemalt, mida uut on toonud möödunud poolaasta ja millisteks muudatusteks tuleks valmis olla.
Sotsiaalministeerium sõlmis äsja hea tahte kokkuleppe sotsiaalpartneritega, et piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni lepingute kasutamist. Muutuvtunnilepingute sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute sõlmimine sektoris, mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.