Töölepingu seadus lubab nüüd sõlmida muutuvtunnilepinguid, ent kellega ja kuidas seda teha võib ning milliste nüanssidega tuleb arvestada? Asja selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Tööjõupuudus on pannud ettevõtjaid ja tööandjaid probleemi leevendamiseks leidlikke lahendusi otsima. Üks neist on näiteks muutuvtunni töölepingute süsteem. Mis see täpselt on?
Arvestades, milliseid muudatusi on COVID-19 pandeemia endaga kõikides eluvaldkondades kaasa toonud, on selge, et muudatustest ei saa jääda puutumatuks ka tööõigus. Selgitame lähemalt, mida uut on toonud möödunud poolaasta ja millisteks muudatusteks tuleks valmis olla.
Sotsiaalministeerium sõlmis äsja hea tahte kokkuleppe sotsiaalpartneritega, et piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni lepingute kasutamist. Muutuvtunnilepingute sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute sõlmimine sektoris, mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks.
Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.