Kuidas toetada neid, keda sõda on mõjutanud?
Heitlikul, karmil ja jõhkral ajal esineb nii ülepaisutatud emotsionaalsust kui ka tegevusetusse tardumist tavapärasest rohkem. Teisalt korratakse harjumuseks saanud mõtteid ja tegevusi, et ärevas olukorras midagigi püsivat leida ja alal hoida.
On selge, et Eestis mõjutab sõda enim Ukrainast pärit töötajaid ja neid, kellel on sealt pärit lähedasi, sõpru või kolleege. Kuid tuge ei vaja mitte ainult need, kes tulevad sõjapiirkonnast, või need, kellel on seal sugulased. Meil on venelasi, kes võivad karta kättemaksu, aga ka otsese sidemeta inimesi, keda sõda ja selle tagajärjed mõjutavad.
Seotud lood
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.
Enimloetud
1
3
Varjatud töövõime languse kulu ulatub Eestis ligi 3%ni SKP-st ehk umbes 572 miljoni euroni aastas
Viimased uudised
Töötamise registri (TÖR) andmepõhine lahendus valmib maksuametil aasta pärast
Varjatud töövõime languse kulu ulatub Eestis ligi 3%ni SKP-st ehk umbes 572 miljoni euroni aastas
“Kutseharidusreformi lahendust praegusel kujul ei pea mina heaks”
Tööle võeti 1500 inimest rohkem kui aasta varem
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele