Mida kirjutada koolitusplaani, kui keegi ei tea täpselt, milline töö paari aasta pärast välja näeb?

Kuna tehisintellekt teeb teadmiste omandamise ja individuaalse harjutamise kiireks ning odavaks, liigub tulevikus ühiste koolituspäevade fookus teadmiste jagamiselt päris probleemide lahendamisele ja inimeste vahelise usalduse kasvatamisele, kirjutab meeskondade koolitaja Indrek Maripuu.

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.

Edukad Eesti ettevõtted lähtuvad julgest visioonist ja teevad otsuseid tulevikuvajaduste põhjal, arvestades sealjuures globaalseid trende, näitab Eesti juhtimisvaldkonna uuring. Vähem edukad lähtuvad olemasolevatest ressurssidest, keskenduvad sellele, mis on praegu võimalik, ja pigem reageerivad olukorrale.

Täiskasvanute koolituse maailm on muutumas. Küsimus ei ole enam ainult formaadis – kas üks päev, pool päeva või kaks tundi. Küsimus on palju suurem: kas me tahame päriselt õppida või lihtsalt tarbida arengut?

Konverentsi või ettevõtte strateegiapäeva eelarvet koostama asudes pannakse esmalt kirja ruumidele, toitlustusele ning majutusele minevad kulud. Vähem mõeldakse aga sellele, kui palju aega ja raha kulub osalejate liigutamisele ühest kohast teise. Nii üllatav kui see ka pole, võib just punktist A punkti B saamine osutuda tõeliselt tüütuks, aega ja raha nõudvaks ettevõtmiseks, mida annab aga edukalt vältida.