Riigikogus vastu võetud seadusega täiendati hulka töökorralduslikke reegleid

Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (521 SE) võetakse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, mis näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus.

Palgauudised.ee

Muudatused puudutavad nii tööaega kui töötasu

Muudatused puudutavad nii tööaega kui töötasu
Foto: Pixabay

Kavandatud muudatused suurendavad nii töötajate kui ka ametnike kaitset töö- või teenistussuhtes ning aitavad tagada, et neid teavitatakse olulistest töö- ja teenistustingimustest töö- või teenistussuhte võimalikult varajases faasis.

Töölepingu seaduses täiendatakse nende andmete hulka, millest tööandja peab töötajat tööle asumisel kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat tööandja pakutavast koolitusest, hüvitatavast puhkusest, katseaja kestusest, ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast, töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest, samuti maksusid ja makseid saavatest asutustest ning nende maksmisega kaasnevast kaitsest. Andmete muutmise korral tuleb teave muudatuse kohta esitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.

Samuti nähakse ette, et töö tegemise takistuse korral pikeneb katseaeg võrdeliselt eemal viibitud ajaga, näiteks ajutise töövõimetuse korral. Töötajale antakse õigus taotleda sobivaid töötingimusi, näiteks taotleda osalise tööaja asemel täistööajaga töötamist ja saada tööandjalt taotlusele vastus. Lisaks nähakse ette kaitse ebasoodsa kohtlemise eest juhuks, kui töötaja toetub oma õigustele või juhib tähelepanu nende rikkumisele.

Pane tähele!

Värskete muudatustega saab end kurssi viia 17. mail toimuval Heli Raidve õigusseminaril. Osalemiseks registreeri end juba varakult sündmuse kodulehel soodushinnaga!

See tähendab, et töötajale ei tohi õiguste eest seismise tõttu järgneda negatiivseid tagajärgi, näiteks kui töötaja pöörab tähelepanu, et tööandja ei taga töö- ja puhkeajanõudeid, ei tohi tööandja rakendada töötaja suhtes ebasoodsaid tagajärgi.

Eelnõuga muudetakse ka avaliku teenistuse seadust ja täiendatakse andmete hulka, mida tuleb ametiasutuse töökorralduslikes aktides ja palgajuhendis ametnikule esitada. Samuti nähakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses ette teabe hulk, millest tööandja peab töötajat pikema kui ühekuulise lähetuse korral kirjalikult teavitama, näiteks teave tasu suuruse ja vääringu ning riigist tagasipöördumise kohta. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust täiendatakse töötaja kohustusega tagada, et töötamine või teenuse osutamine teise tööd andva isiku juures ei ohusta tema enda ega teiste elu ja tervist. Täiendus on oluline, et juhtida tervisekaitse eesmärgil töötaja tähelepanu töö- ja puhkeaja nõuete täitmise olulisusele.