Möödunud aastal sai Eesti ümbrikupalga tõttu maksukahju 97,4 miljonit eurot, mis on suurusjärgu võrra suurem kui salasigarettide või -alkoholi maksukahju. Suhtumine ümbrikupalka on aga aasta-aastalt muutunud taunivamaks.
Ümbrikupalga saajate arv on vähenenud 7 protsendillt 4 protsendini
Foto: Andras Kralla
Ümbrikupalga saajate osakaal on langenud 4 protsendini töötasu saajatest, selgus maksu- ja tolliameti tellitud ja Norstati läbiviidud 2021. aasta varimajanduse uuringust. Suhtumine ümbrikupalka on uuringu järgi üha taunitavam ning vähenenud on nii ümbrikupalga saamine kui selle osakaal saaja töötasust.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.