• 26.07.22, 09:00

Diginomaadluse teine külg ehk mida arvestada piiriülese kaugtöö puhul

Kaugtööst on saanud töötamise loomulik osa. Siiski tasub vaadata mõningaid töötajate ja tööandjate otsese maksustamise probleeme olukorras, kus ettevõte (tööandja) on ühes riigis, töötaja töötab aga osa oma tööajast kaugtöövahendite abil teises riigis.
Diginomaadluse teine külg ehk mida arvestada piiriülese kaugtöö puhul
  • Foto: Pixabay
Kaugtööle on hoogu andnud COVID-19 pandeemia ja riikide käitumine selle ajal. Kogu maailmas, sh Euroopa Liidu (EL) riikides kehtestati ulatuslikke piiranguid, suleti piirkondi ja riike, kehtestati reisipiiranguid ja limiteeriti kontorites viibivate töötajate arvu. Kõige selle tulemuseks on olnud kaugtöö kasv. Kaasa on aidanud ka kiire digitaliseerumine, mille abil on kodust (või mujalt väljaspool ettevõtte asukohta) töötamine võimalikuks osutunud. Praegu, mil EL-is piiranguid kaotatakse ja pöördutakse tagasi kontoritesse, ei ole aga tõenäoline, et kaugtööst täielikult loobutakse. See on kasulik nii ettevõtte kui ka töötaja seisukohast, ja arvestades, et väheneb liiklemise vajadus, hea ka keskkonnale ja EL-i kliimaeesmärkidele. Näiteks 2021. aasta märtsis tehtud Eurofoundi uuringus väljendas 46% EL-i töötajatest soovi jätkata pandeemia lõppedes kodust töötamist iga päev või mitu korda nädalas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.02.26, 14:44
Uuring kinnitab: töökoha heaolu on Eesti töömaastikul sama oluline kui palk
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele