Koolitused on põnev ja kirgi küttev teema, mis ühel või teisel viisil alatasa iga juhi lauale satub. Ettevõtetes olen täheldanud nelja levinumat taktikat, kuidas juhid koolitustesse suhtuvad.

- Elisa juhatuse liige ja erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann teab, et rasketel aegadel toredate asjadega tegeleda ei saa.
- Foto: Jake Farra
Mitme end lugupeetud ja asjalikuks ettevõtteks pidava firma kodulehelt võib leida palju tarku lauseid selle kohta, kuidas inimesed on nende kõige väärtuslikum vara ja kuidas töötajate arengut igakülgselt toetatakse. Praktikas võib see tegelikult aga tähendada seda, et aasta alguses või lõpus kinnitatakse koolituseelarve, misjärel lükatakse see personalijuhi lauale. Kokku lepitud eelarverida kasutatakse sel juhul aasta lõikes jooksvalt igasuguste muude puudujääkide lappimiseks ja umbes detsembris avastatakse, et mingi summa on jäänud ikkagi veel ka kulutamata. Sõltuvalt ettevõtte suurusest ja majanduslikust olukorrast kasutatakse seda aasta puudujääkide katmiseks või kulutatakse ära esimesele ettejuhtuvale koolitusele, mille eest arve veel lõppevasse aastasse saab küsida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saaremaal Nasva alevikus asuv Baltic Workboats AS (BWB) on Eesti laevaehituse sümbol. Ettevõtte tehases valmivad maailmatasemel laevad, mis seilavad Lääne- ja Vahemerel, Mustal ja Kaspia merel ning kuuluvad enam kui 25 riigi laevastikesse Euroopast Aasiani ja Põhja-Ameerikani. Kuid iga tipptehnoloogilise laeva taga on inimesed, kuldsete kätega oskustöölised, kes oma valdkonda tunnevad ning merekeskkonna eripäradega arvestada teavad. Oma osa selles, et BWB tehnoloogiline areng hoogsalt jätkuda saab, on Eesti Töötukassal.