Turvalise tööaja reeglid: milliseid muudatusi on oodata tööõiguses?
Töölepingu seadus on püsinud põhimõttelistes küsimustes muutumatuna 2009. aastast alates. Nii on see tekitanud järjest enam muutuvas maailmas küsimuse, kas seda oleks vaja oluliselt muuta, võttes arvesse ühiskonnas tegutsevaid Bolti ja Wolti kullereid, koroonapandeemiaga kaasnenud kodukontorit ning tööaja kasutamise paindlikkust viisil, mida varasemalt pole töösuhetes nähtud ja mida on senini peetud teenuslepingu alusel tööd tegevate inimeste privileegiks.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.