Töölepingu seadus on püsinud põhimõttelistes küsimustes muutumatuna 2009. aastast alates. Nii on see tekitanud järjest enam muutuvas maailmas küsimuse, kas seda oleks vaja oluliselt muuta, võttes arvesse ühiskonnas tegutsevaid Bolti ja Wolti kullereid, koroonapandeemiaga kaasnenud kodukontorit ning tööaja kasutamise paindlikkust viisil, mida varasemalt pole töösuhetes nähtud ja mida on senini peetud teenuslepingu alusel tööd tegevate inimeste privileegiks.
Tambet Toomela, Erika Tuvike ja Marja Stina Saaliste

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.26, 13:56
82% Eesti elanikest ootab tööandjalt võrdset kohtlemist. Märgis "Austame erinevusi" näitab, kes seda ootust täidab
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele