Autor: Jaanika Rannula • 9. detsember 2022

Oled sa märganud, et sinul või kellelgi sinu meeskonnast on:

- pidev ajapuudus ning tunne, et kogu aeg jääb midagi tegemata?

- keeruline suhelda ja hoida suhteid kolleegide, klientide või partneritega?

- langenud reageerimiskiirus ja tööülesannete lahendamine on paras väljakutse?

- keeruline juhtida oma emotsioone ja ärritud kergelt pisiasjade peale?

- tekkinud vastupanu oma töö suhtes ja sisemine rahulolematus ei lase tunda tööst rõõmu?

Need märgid näitavad, et sinu või sinu meeskonna liikmetel on langenud töösooritus (work performance), võimekus teha oma tööd parimal moel, mistõttu on ka madal tööle pühendumine (work engagement). Sellisesse seisundisse jõudmine ei juhtu üleöö ning vajab kindlasti sekkumist ja tähelepanu. Vaimne tervis ja selle toetamine leiab üha rohkem kõlapinda, juhtimiskultuuris keskendutakse üha rohkem inimese väärtustamisele ja tunnustamisele ning hea meel on tõdeda, et paljud organisatsioonid loovad vaimse tervise ja heaolu pakette oma töötajate töösoorituse ja võimekuse hoidmiseks ja tõstmiseks.

Mis on aga peamised põhjused töösoorituse ja võimekuse langemiseks?

• Võimekus kohaneda muudatustega

• Eesmärkide ebaselgus

• Rolliteadlikkus ja töö tähenduse mitte mõistmine

• Väärtus-, vajadus- ja ootuste konfliktid

• Emotsionaalne eneseteadlikkus ja emotsioonide juhtimine

• Ebapiisav tagasiside ja tunnustamine

• Organisatsiooni kultuur ja juhtide juhtimisstiil

Eneseteadlikkus on esmane ja ka peamine edu võti töövõimekuse ja pühendumise hoidmisel ja tõstmisel. Selleks on aga vaja teadlikult võtta aega iseendale ja analüüsida, jälgida ennast erinevates situatsioonides ja mõtestada: miks, kuidas ja mida ma teen või käitun; millised hoiakud mind mõjutavad; kuidas teiste inimeste reaktsioonid mulle mõjuvad või kuidas minu tegemised ja reaktsioonid mõjutavad teisi. Tuleb võtta aega iseendale, kasutada lihtsalt nippe ja tööriistu ning keskenduda oma vajaduste väljaselgitamisele. Teine võimalus on kasutada head toetusprotsessi nagu supervisioon.

MIKS JUST SUPERVISIOON?

Meil on tõesti hulk erinevaid toetusviise: psühholoogid, terapeudid, mentorid, konsultandid või coach'id. Lisaks eelmainitutele on olemas ka supervisioon, mis on just mõeldud professionaalidele, kes töötavad teiste inimestega. Supervisiooni fookuses on inimese, tema tööülesannete, tööandja ja/või kliendi vastastikune mõju ja koostoime.

Individuaalne, grupi või meeskonna supervisooni võimaldab tegeleda igapäevaste tööolukordade ja juhtumitega, et analüüsida iseennast, mõista paremini mis meid sellistes olukordades mõjutas ja kuidas muuta oma käitumist, reageeringuid ja vaimset seisundit.

Olgu see siis:

- juht, kes vajab selgust, miks tema isiksus, käitumine ja juhtimisstiil ei toeta piisavalt tema meeskonda ja tulemuslikkust;

- õpetaja, kellel on vaja suhelda erinevate osapooltega nagu lapsevanem, laps, kolleegid ja erinevad ootused talle tekitavad emotsionaalseid pingeid;

- klienditeenindaja, kellel on keeruline hakkama saada pideva järjekorra, rahulolematute klientidega, kes kogu oma viha ja probleemid tema peale välja elavad ning püüavad seda mitte isiklikult võtta;

- arstid ja meditsiinitöötajad, ke, vastutades teiste inimeste heaolu ja tervise eest, püüdes päästa teiste elusid, jäävad tihtilugu iseenda tervis ja vaimne heaolu tahaplaanile;

- spetsialistid, kes on n-ö abistaja rollis (päästjad, lastekaitsespetsialistid, töönõustajad, põgenikke aitavad spetsialistid, lastekaitsespetsilistid, hooldustöötajad jt), kes aitavad abivajajate probleeme lahendada ja tunnevad, et töömõtetest ei suuda lahti lasta ka öötundidel, sest mõnikord on olukorrad sellised, kus abi ei olegi.

Kuidas tulla toime selle vastutuse koorma või oma rolliga? Kuidas olla parimas vormis, et abistada teisi?

Supervisiooni eesmärk on:

• lahenduste leidmine keerulistele olukordadele, sh klienditöös, meeskonnas, organisatsioonis

• töötaja vaimne tervis, sh läbipõlemise ennetamine

• eluterve töökultuuri loomine, arendamine, hoidmine

• professionaalse identiteedi kujundamine

• elukestva õppimise toetamine

Supervisiooni tulemusel

• luuakse selgust ja leitakse lahendusi

• toimub erialaste oskuste tõhusam kasutamine

• paraneb töö kvaliteet

• taastub inimese töövõime ja kasvab töörõõm

Kindlasti on see protsess pikaajaline ja inimesed, kes töötavad teiste inimestega, saavad regulaarsete kohtumiste ajal mõtestada tööalaseid väljakutseid ja olukordi, oma mõju, suurendada rolliteadlikkust, mõista, millised väärtushinnangud ja vajadused mõjutavad, ning töötada oma identiteediga ja olla tänu sellele eneseteadlikum ja parem enesejuht erinevates tööalastes situatsioonides.

Kui tunned huvi, kuidas siis ikkagi supervisioon võiks olla hea viis iseenda, oma juhi või meeskonna toetamiseks, siis tule ja osale 9. märtsil Supervisooni konverentsil. Kiirema vajaduse korral võta ühendust Eesti Supervisiooni ja Coachingu ühinguga , et leida endale sobiv superviisor.