Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt võime sügisel oodata korrektiive.
- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tööturu tuleviku asjus optimistlikke noote ei jaga. Foto: Raul Mee
Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest kahtlemata asjaolu, et töötus on tõusnud ootamatult kõrgele. Kui varasematel kvartalitel oli statistikaamet töötuse määraks mõõtnud veidi üle 5%, siis viimastel andmetele oli töötus kasvanud 6,7 protsendini. Põhjuseid, miks töötus peaks tõusma, leiab majandusest küllaga, ent sel korral põhjustas töötuse taolise kasvu hoopis uute inimeste lisandumine tööjõu hulka. Nimelt on alates 2023. aastast tööjõu-uuringu valimisse kaasatud ka Ukraina sõjapõgenikud. Selliselt loeti teises kvartalis kokku lausa 745 000 inimest, kes tööd tegid või seda leida püüdsid. Veel aasta tagasi kuulus tööjõu hulka 30 000 inimest vähem.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.