Noorte tööhõive kukkus 15 aasta tagusele tasemele: madal palk raskendab iseseisvumist

Noored, kes läksid õppima kindla tulevikuga erialadele, ei pruugi nüüd leida neis valdkondades tööd, rääkis Äripäeva raadios Antropoloogia Keskuse tegevjuht Liina Maria Lepik.

Kuni ettevõtted kurdavad noorte talentide põuda, jääb paljudel märkamata üks tõhus võimalus: anda proaktiivsetele noortele vabadus endale ise uksed lahti kirjutada. Tänase Eesti Tööandjate Keskliidu töötaja Ann Ly Maiki Partsi lugu tõestab, et parimad tulevased tiimiliikmed ei oota valmis pakkumisi, vaid julgustavat tööandjat, kes nad päriselt meeskonda kaasab.

Eesti tööelu vajab selgemat vastutust. Riik ei saa kõike lükata tööandja ja tööandja riigi kanda ning personalijuhtimise ühing pani kokku uue manifesti, et probleemi teadvustamisest edasi liikuda.

Vabade ametikohtade arv Eestis väheneb, kuid see ei tähenda, et tööandjate väljakutsed oleksid kadunud. Muutuv tööturg sunnib ettevõtteid ümber mõtestama, milliseid inimesi vajatakse, milliseid oskusi arendada ja kus saab töö tegemise viisi muuta.

Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.