31. detsembril lõpeb töövõimereformi raames välja töötatud pikaajalise kaitstud töö teenuse (PKT) pilootprojekt. Kaheksa aasta jooksul nõustati ja juhendati ning oli aktiivselt tööga hõivatud kokku 2055 inimest. Teenuseosutajaid oli üle Eesti kokku 46.

- Koristamine oli üks töö, mida erivajadusega inimesed teha said.
- Foto: Raul Mee
Lõppeva pilootprojekti käigus said puuduva töövõimega (sh vaimupuudega, psüühilise haigusega, liitpuudega, nägemispuudega, peaajutraumaga) inimesed töökeskustes teha erineva raskuskategooriaga töid, nagu tellimustööd, omatoodang, puhastusteenindus ja köögi abitööd. Teenuseosutajad leidsid projektis osalejatele sobivaid töid ka väljaspool töökeskuseid, näiteks heakorratööd koostööpartnerite juures ning abitööd metsas ja aiandis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”