Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.
“Eesti tööturg on segregatsioonist tugevalt mõjutatud ning pealtnäha korrektsele personalijuhtimisele vaatamata lastakse valikuid tehes end mõjutada kindlatest tunnustest,” kirjutab juhtimiskoolitaja Ülle Pind.
Foto: Erakogu
Kas juhiks sünnitakse või õpitakse? Ja kas naisel lubatakse?
Naised kogevad mikroagressioone 2 korda sagedamini kui mehed ja lahkuvad seetõttu ka rohkem töölt
Uuringud kinnitavd, et naiste peamised juhtimiskarjääri takistused ei ole seotud ambitsioonide puudumise, vaid ebaõiglusega karjääriredeli alguses - ka mikroagressioonide süsteemsete mustritega.
Sooline tasakaal ja võrdsete võimaluste edendamine organisatsioonides suurendab töötajate rahulolu ja töö tulemuslikkust, aidates kaasa jätkusuutliku ja mitmekesise töökeskkonna kujunemisele, kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti personaliarendusspetsialisti Helen Lükepaki värske uurimus.
Nii Eestis kui ka teistes riikides tehtud uuringud näitavad, et keskastmejuhtide seas on naisi palju, aga tippjuhtkonda pääsemisel on õrnemal sool pahatihti klaaslagi ees. Miks see nii on ja kas kvoodid on ainus viis seda purustada?
Kui küsida, et mis on Eesti rahvuskala, siis majandusteemade ja tööturu statistikaga rohkem kursis olev inimene ütleb, et palgalõhe, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldatud palgalõhe statistika kommentaariks.
Kujutlege ette tööpäeva, kus meeskonnakoolitus või koosolek tähendab slaidide ja kohvipauside kõrval rahu ning männimetsa vaikuses tehtud otsuseid. Ühist lõbusat olekut mitte kontoriseinte vahel, vaid loodusmatkal või saunakuumuses. Just sellist mõnusat ja innustavat keskkonda pakub Roosta Puhkeküla septembrist maini, mil suvine suurem sagimine on möödas.