Sunniviisiline jõustamine ja kvoodid tegelikult ei lahenda naisjuhtide vähesuse muret, muutus peab tulema võimestamisest, haridusest ja ka tahtest, kirjutab juhtimiskoolitaja, coach ja personaliekspert Ülle Pind.
“Eesti tööturg on segregatsioonist tugevalt mõjutatud ning pealtnäha korrektsele personalijuhtimisele vaatamata lastakse valikuid tehes end mõjutada kindlatest tunnustest,” kirjutab juhtimiskoolitaja Ülle Pind.
Foto: Erakogu
Kas juhiks sünnitakse või õpitakse? Ja kas naisel lubatakse?
Naised kogevad mikroagressioone 2 korda sagedamini kui mehed ja lahkuvad seetõttu ka rohkem töölt
Uuringud kinnitavd, et naiste peamised juhtimiskarjääri takistused ei ole seotud ambitsioonide puudumise, vaid ebaõiglusega karjääriredeli alguses - ka mikroagressioonide süsteemsete mustritega.
Sooline tasakaal ja võrdsete võimaluste edendamine organisatsioonides suurendab töötajate rahulolu ja töö tulemuslikkust, aidates kaasa jätkusuutliku ja mitmekesise töökeskkonna kujunemisele, kinnitas Politsei- ja Piirivalveameti personaliarendusspetsialisti Helen Lükepaki värske uurimus.
Nii Eestis kui ka teistes riikides tehtud uuringud näitavad, et keskastmejuhtide seas on naisi palju, aga tippjuhtkonda pääsemisel on õrnemal sool pahatihti klaaslagi ees. Miks see nii on ja kas kvoodid on ainus viis seda purustada?
Kui küsida, et mis on Eesti rahvuskala, siis majandusteemade ja tööturu statistikaga rohkem kursis olev inimene ütleb, et palgalõhe, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldatud palgalõhe statistika kommentaariks.
Kohtla-Järvel asuv TNC-Components on üks suurimaid mööblikomponentide, köögi- ja vannitoamööbli ning garderoobide tootjaid Eestis. Selles, et üle 20 aasta tegutsenud ettevõte saaks usinalt kasvada ja areneda, on oma roll ka töötukassa Ida-Virumaa osakonnal. Just nende abil leitud inimestega on tänaseks täidetud suurem osa töökohtadest, mida on ettevõttes ühtekokku 115.