Tehisintellekti värbamissõjad – kes võidab?
Ettevõtted näevad väärtust tehisintellekti tööriistadesse investeerimisel, isegi niivõrd, et 15% ettevõtetest loodab tulevikus teha kõik värbamisotsused ilma inimese sisendita. Tagasi ei hoia end ka kandidaadid.
Millele aga paljud ei mõtle, on see, et mainitud tegevus on vastuolus Euroopa Liidu tehisintellekti määrusega, mis keelab kasutada tehisintellekti või sarnast tehnoloogiat ainuotsustajana tegevustes, millel on inimestele „õiguslikud või muud olulised mõjud“. Seda juhul kui inimene pole selle jaoks ise nõusolekut andnud ja pole säilitatud õigust inimese sekkumiseks otsustusprotsessi. Regulatsioonid jooksevad AI arenguga võidu ning samal ajal jätkatakse tehisintellekti tööriistade kasutuselevõttu eri valdkondades.
Seotud lood
Tehisintellekti (AI) kasutamine ettevõtetes on muutumas sama oluliseks ja laialdaseks nagu elektri kasutuselevõtt minevikus. AI ei ole enam ainult tulevikutehnoloogia, vaid juba praegu reaalselt kasutatav tööriist, mis on integreerumas meie igapäevaellu, kirjutab Infovara OÜ ärianalüütika ja andmekirjaoskuse konsultant Andres Kukke.
Tehisintellekt on järjest enam leidmas teed eri valdkondadesse ning HR ja personalitöö pole selles suhtes mingi erand. Keishy Margus märgib aga arvamusloos, et kui üksikuid töökohti suudab AI juba täna edukalt asendada ja paljusid toetada, siis oleme veel kaugel punktist, kus see hakkaks kandadele astuma värbajatele, personaliinimestele või teistele rollidele, mille keskmeks on inimsuhtlus.
Värskes “Õppetunni” saates räägime digiajastu koolitusprogrammide väljakutsetest: kuidas muuta õppimine tehnoloogiliste uuenduste ning eri õppemetoodikate ja -tehnikatega efektiivsemaks ja kaasahaaravamaks.
Väljendid nagu “automatiseerimine”, “andmeanalüüs” ja “tehisintellektil põhinev tehnoloogia” saadavad meid ärimaastikul päevast päeva, samal ajal kui suur osa personaliinimestest peab uut reaalsust oma töistes väljakutsetes veel võõraks.
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!
Enimloetud
4
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Viimased uudised
Esimese lapse eest 10 000, neljanda eest 30 000 – niimoodi maksab Kaamos peretoetust!
Üritused
Hetkel kuum
Erisoodustusmaksu vaba 400 eurot | Enamikul vanast harjumusest vaid sporditoetus, aga valik väga lai
Vaata hinnavõrdlust - riiklik vs tööandja tervisekindlustus
Mis valdkonna töötajad on kõige suuremas läbipõlemisohus?
Kontoritöötajate suurema produktiivsuse müüt purustatud
Pankurihärradel naiskolleegidest 25% kõrgem palk
Tööandjad ei taha avalikustada palgavahemikke nagu eurodirektiiiv ette näeb
Üle Eesti hukkus mullu tööülesandeid täites 14 inimest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele