Kõva häälega rääkimine on see, mis aitab üldist suhtluskultuuri muuta ja lõpuks muudabki. Seni tuleks aga igal tööandjal tagada, et tema inimesed tunnevad end turvaliselt ja neil on olemas oskused, kuidas ka kõige sogasemast veest välja ujuda, paneb südamele Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.

- Mida keerulisemad on majandusolud ja üldine õhkkond, seda kehvem on ka üldsuse käitumine, teab Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
- Foto: VIDEAL
Tõenäoliselt on enamikul meist meeles mõni frustratsiooni tekitanud juhtum, kus teenindaja ei suutnud probleemile õiget lahendust pakkuda või jäi midagi muud heast teeninduskogemusest puudu. Kuigi sellised olukorrad ei ole meeldivad, on need suures pildis üksikjuhtumid, mitte igapäevane nähtus. Küll aga on selle olukorra peegelpilt liialt sagedaks nähtuseks teenindajatele endale – ebameeldivad kogemused, kus teenindajat võetakse poksikoti pähe, kelle peal elatakse välja oma frustratsioon, tüdimus ja halb tuju, ilma, et teenindaja milleski süüdi oleks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui personalitöö on jaotunud Excelite, e-kirjade ja erinevate süsteemide vahel, võib ühel hetkel kuluda rohkem aega info otsimisele kui otsuste tegemisele. Puhkuseinfo ei pruugi klappida, dokumendid liiguvad edasi-tagasi ja juhtidel puudub reaalajas ülevaade toimuvast. Sellises olukorras tekivad paratamatult vead, topelttöö ja segadus. Nii see olema ei peaks.