Kõva häälega rääkimine on see, mis aitab üldist suhtluskultuuri muuta ja lõpuks muudabki. Seni tuleks aga igal tööandjal tagada, et tema inimesed tunnevad end turvaliselt ja neil on olemas oskused, kuidas ka kõige sogasemast veest välja ujuda, paneb südamele Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.

- Mida keerulisemad on majandusolud ja üldine õhkkond, seda kehvem on ka üldsuse käitumine, teab Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
- Foto: VIDEAL
Tõenäoliselt on enamikul meist meeles mõni frustratsiooni tekitanud juhtum, kus teenindaja ei suutnud probleemile õiget lahendust pakkuda või jäi midagi muud heast teeninduskogemusest puudu. Kuigi sellised olukorrad ei ole meeldivad, on need suures pildis üksikjuhtumid, mitte igapäevane nähtus. Küll aga on selle olukorra peegelpilt liialt sagedaks nähtuseks teenindajatele endale – ebameeldivad kogemused, kus teenindajat võetakse poksikoti pähe, kelle peal elatakse välja oma frustratsioon, tüdimus ja halb tuju, ilma, et teenindaja milleski süüdi oleks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti riigikaitse ei tugine ainult kaitseväele, vaid meie kõigi valmisolekule panustada riigi julgeolekusse ühiselt. Selles on eriti tähtis roll kanda reservväelastel, kelle oskused ja valmisolek sõltuvad omakorda sellest, kas neil on võimalik osaleda õppekogunemistel teadmisega, et töökoht ja sissetulek on kaitstud. Just sel põhjusel tunnustab kaitseministeerium neid ettevõtteid ja organisatsioone, kes toetavad reservväelasi sisuliselt ja järjepidevalt, märgisega
“Riigikaitsjate toetaja”.