Täna avaldas statistikaamet värsked andmed väliskaubanduse kohta ning lisaks ka tööjõukulude indeksi. Tulemusi kommenteerib Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Väliskaubanduse näitajad annavad põhjust rõõmustada – ekspordi kasv võrreldes eelmise aasta oktoobriga oli 12%, import kasvas 10%. Ekspordi puhul oli tegemist ka ühe madalaima võrdlusbaasiga eelmisel aastal ehk siis ainult juulis ja detsembris olid ekspordinäitajad madalamad.
"Jaak, maa, kurat, jalad on juba põhjas!" on kuulus tsitaat Juhan Liivi jutustusest “Peipsi pääl”, mis minu põlvkonnal kuulus veel kohustusliku lektüüri hulka eesti keele tunnis.
Olud tööturul on majanduslangusele vaatamata püsinud töövõtja vaatevinklist head. Seetõttu võib eeldada, et majanduskasvu taastudes oleme peagi taas silmitsi töökäte nappusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Täna kehtib nõue maksta välismaa oskustöötajale vähemalt 1,5kordne keskmine palk
Valituse majanduskabinetis tegi MKM ettepaneku luua oskustööjõu erisus suure tööjõupuudusega valdkondades, kus Eesti inimesega töökohti täita ei suudeta ja viia makstava miinimumi nõue ühe keskmise brutopalgani.
Eesti renditööjõu sektori ettevõtted seisavad silmitsi raskustega. Kiire inflatsioon, tööjõumaksud ja palgaralli tekitavad ettevõtetele üha suurema kulude kasvu surve, samas kui majandusnäitajad ei anna lootust kiireks taastumiseks.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.