Raido Kivikangur: hea juht ei vali tulemuste ja inimeste vahel

Üheksa kuud kestnud ülekoormus, lisanduvad tööülesanded ja juhi pidev kriitika on viinud töötaja olukorda, kus ta kahtlustab töökiusamist. Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Henri Ige selgitab, kuidas eristada töökiusamist keerulisest töösuhtest, milliseid samme saab töötaja enda kaitseks astuda ja millal võib kõne alla tulla töölepingu erakorraline ülesütlemine.

Enamik meeskonnakonflikte ei alga üksteise peale karjumisest. Need algavad millestki palju vaiksemast.

Projekt jäi hiljaks. Üha rohkem kliente on pahased. Töötaja oli viimased nädalad üritanud olukorda päästa ja juht sai probleemist teada siis, kui midagi enam eriti muuta ei saanud. Koosolekul küsiti tuttav küsimus: „Miks sellest varem ei räägitud?“ Sama õigustatult võiks küsida juhilt: miks juhtimissüsteem seda varem ei näinud?

Juht, kes väldib ebamugavaid vestlusi, võib jätta vajalikud otsused tegemata ja tekitada pingeid kogu meeskonnas. Sellise käitumismustri taga võib olla traumareaktsioon, rääkis kliiniline psühholoog ja raamatu „Allaheitlikkuse nõiaring“ autor Ingrid Clayton.

Tallinna Lennujaama kogemus tõstatab küsimuse, mille iga personalivaldkonna töötaja võiks endalt küsida: kas meie poolt kasutatav tervisekindlus aitab töötajat siis, kui tal on päriselt abi vaja?