Töötajad otsivad lisatööd ja kaaluvad ümbrikupalka, kuid autost ei loobu

Rahvusvaheline uuring näitab, et kuigi ülemaailmne tööturg püsib esimeses kvartalis stabiilsena ja ettevõtted on värbamisplaanides pigem ettevaatlikud, seisab Eesti silmitsi keerulisema väljavaatega.

Balti riikides on palgakasv aeglustunud, kuid kvalifitseeritud tööjõu nappus hoiab survet palkade tõstmiseks. Tööandjad otsivad tasakaalu palgatõusude, töötajate hoidmise ja investeeringute vahel, pöörates üha enam tähelepanu paindlikele töötingimustele ja digitaliseerimisele.

SEB personali ja koolituse divisjoni direktori Margit Pugali sõnul on väga mõistlik kaubandus-tööstuskoja ettepanek riigikogu rahanduskomisjonile tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäär praeguselt 400 eurolt 1000 euroni aastas.

Vaatluse alla tuleval viiel kulude kokkuhoiu alternatiivil on erinevad tagajärjed nii tööandjale kui ka töötajatele. “Soovitan kaaluda kõiki valikuid hoolikalt, et leida parim lähenemisviis, arvestades ettevõtte vajadusi,” kirjutab Cobalti tööõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Johanna-Britt Haabu.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.