Töötajad otsivad lisatööd ja kaaluvad ümbrikupalka, kuid autost ei loobu

Rahvusvaheline uuring näitab, et kuigi ülemaailmne tööturg püsib esimeses kvartalis stabiilsena ja ettevõtted on värbamisplaanides pigem ettevaatlikud, seisab Eesti silmitsi keerulisema väljavaatega.

Balti riikides on palgakasv aeglustunud, kuid kvalifitseeritud tööjõu nappus hoiab survet palkade tõstmiseks. Tööandjad otsivad tasakaalu palgatõusude, töötajate hoidmise ja investeeringute vahel, pöörates üha enam tähelepanu paindlikele töötingimustele ja digitaliseerimisele.

SEB personali ja koolituse divisjoni direktori Margit Pugali sõnul on väga mõistlik kaubandus-tööstuskoja ettepanek riigikogu rahanduskomisjonile tõsta tervise edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvaba piirmäär praeguselt 400 eurolt 1000 euroni aastas.

Vaatluse alla tuleval viiel kulude kokkuhoiu alternatiivil on erinevad tagajärjed nii tööandjale kui ka töötajatele. “Soovitan kaaluda kõiki valikuid hoolikalt, et leida parim lähenemisviis, arvestades ettevõtte vajadusi,” kirjutab Cobalti tööõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Johanna-Britt Haabu.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”