Riik vajab tugevaid õlgu – ametnike arv püsib paigal, kuid palgaga jäädakse maha
Kuigi avaliku teenistuse töötajate arv kasvas möödunud aastal vaid 0,5%, panustati rohkem julgeolekusse. Samas jäi ametnike palgakasv Eesti üldisest palgatõusust kaugele maha, mis seab kahtluse alla avaliku teenistuse atraktiivsuse ja järelkasvu.
Kui üle-eelmisel aastal teenis kõige kõrgemat kogutulu riigi infosüsteemi ameti peadirektor Margus Noormaa veidi üle 94 000 euro, siis mullu jõudis aastatulu üle 100 000 euro.
Möödunud aastal kasvas tööturul nii töötute kui hõivatute arv, kusjuures põllumajandussektoris ning majutuse ja toitlustuse valdkonnas oli hõive mullu viie aasta suurim, teatas statistikaamet.
Täna avaldas statistikaamet III kvartali palgaandmed: üldist majandusseisu arvestades on palgakasv jätkuvalt kõrge, nominaalselt kasvasid palgad aasta võrdluses 8,1%.
Värske värbamisuuring näitab, et hoolimata majanduslikust ebakindlusest ja AI-ga seotud kõhklustest on värbamiskavatsused maailmas pisut kasvamas – peamiselt organisatsioonide kasvuambitsioonide tõttu.
Tarkvara ostmine on lihtne, kuid vale valik ja puudulik juurutamine jätavad ettevõtte sageli olukorda, kus kallis lahendus ei too loodetud väärtust. Uue süsteemi edukas käivitamine ei ole IT-projekt, vaid eeldab teadlikke juhtimisotsuseid, eesmärkide seadmist ja valmisolekut seniseid tööprotsesse muuta.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.