Aastaga kasvas nii töötute kui hõivatute arv

Eestis pole sektorit, millel läheks tänases majandussituatsioonis ülearu hästi. Inimesed kardavad kaotada sissetulekut ja tööd, ettevõtjatel on mure sisendhindade, koostöölepingute ja eksportturgude pärast. Missuguste meetmetega on suudetud koondamisi vältida?

Balti riikides on palgakasv aeglustunud, kuid kvalifitseeritud tööjõu nappus hoiab survet palkade tõstmiseks. Tööandjad otsivad tasakaalu palgatõusude, töötajate hoidmise ja investeeringute vahel, pöörates üha enam tähelepanu paindlikele töötingimustele ja digitaliseerimisele.

Milline on tööturu ja palgamaastiku hetkeseis ja kuhu liiguvad lähituleviku suundumused? Võtame luubi alla palgakasvu vedurid, tööjõupuuduse, maksumuudatuste mõju ja inimeste ootused keerulisel ajal.

Aktiivselt tööd otsivate ja tööpakkumistele avatud töötajate osatähtsus on aastaga märgatavalt suurenenud, kuid töövõtjate enesekindlus tööotsingutel langenud, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee ligi 7000 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.