Iga teine töötaja tunneb end alamakstuna – palgasurve kasvatab lahkumisvalmidust

Kuigi avaliku teenistuse töötajate arv kasvas möödunud aastal vaid 0,5%, panustati rohkem julgeolekusse. Samas jäi ametnike palgakasv Eesti üldisest palgatõusust kaugele maha, mis seab kahtluse alla avaliku teenistuse atraktiivsuse ja järelkasvu.

Eesti naised teenivad endiselt meestest vähem. Üks põhjustest on selles, et naised julgevad vähem kandideerida juhtivatele töökohtadele, arutlesid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.

Kui küsida, et mis on Eesti rahvuskala, siis majandusteemade ja tööturu statistikaga rohkem kursis olev inimene ütleb, et palgalõhe, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets avaldatud palgalõhe statistika kommentaariks.

Palgalõhe meeste kasuks üle 20% on Eestis viiel tegevusalal: finants- ja kindlustus (25,5%), info ja side (24,4%), hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont (23,5%), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (20,7%) ning töötlev tööstus (20,2%), teatas statistikaamet.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”