Hotellide ja restoranide tippaeg tähendab lisatööjõu vajadust, kuid mitte iga tööpakkumine pole noorele kasulik. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner kutsub noori ja nende vanemaid üles lepingutesse süvenema ning veenduma, et töö- ja tasustamistingimused oleks ausad ja seaduslikud.
Eilses Äripäeva raadio hommikuprogrammis arutles Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Külli Kraner teenindussektori tööjõuturu väljakutsete üle. Kraner tõi esile, et kuigi hotellide täitumus on paranenud, on keskmine toa hind langenud, mis viitab survele kulude optimeerimiseks. See mõjutab ka ajutise tööjõu, nagu hooajatöötajate ja abitööjõu kasutamist, kuna ettevõtted peavad hoolikalt kaaluma lisatööjõu kaasamise kulusid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tööandjad ja ettevõtlusorganisatsioonid lükkavad ümber levinud väärarusaamad töölepingu seaduse muudatuste kohta, mis võimaldavad osalise koormusega töötajatel saada senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Personalijuhtide jaoks tähendavad muudatused võimalust muuta paindlik töövorm usaldusväärseks ja töötajaid võimestavaks valikuks, mitte halliks alalepinguks.
Tööelu võib alata juba koolipingis ja personalijuht peab teadma, kust jooksevad piirid. Arutluse all on muuhulgas muudatused, mis lubaksid noortel töötada senisest varem ja kauem.
Ehkki töötukassa väitel on huvi hooajatöö vastu suur ja tööandjatel pole tarvis tööpakkumisi üles panna, ei käi see põllumajandusettevõtete kohta. Lääne-Virumaa maasikakasvatajad jagavad oma kogemust.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) juhib tähelepanu hooajatööliste registreerimisele ja teeb jõupingutusi, et tagada korrektne maksuarvestus hooajatööde ajal.
Suurima arvu tööpakkumisi leiad CV.ee tööportaalist – kinnitavad 2025. aasta värsked andmed.